Otse põhisisu juurde

Stephen King "Instituut"

Pean tunnistama, et see oli minu esimene kokkupõrge Stephen Kingiga. "Instituudi" kohta infot otsides lugesin, et õudusžanri vanameister sai inspiratsiooni selle loo kirjutamiseks oma lastelastelt. Raamatu alguses tutvustab Stephen King pikemalt  Tim Jamiesoni, endist politseinikku, kes "poolte kokkuleppel" eelmisest töökohast lahkunud, seetõttu jääb mulje, et tema ongi peategelane ja küllap ta kohe hakkab lahendama lastega seotud juhtumit, kuid tegelikult on Timi osa üksnes sissejuhatus.
Mees on teel New Yorki, et oma eluga edasi minna.  Tema teele jääb, aga väikelinn DuPray. Vanaisa mälestuse ajel asub ta linnas tööle öövahina, kuid kohalikus juveelipoes oskuslikult lahendatud intsident tõestab Timi võimekust ning peagi on ta ametis DuPray politseijaoskonnas.
Luke Ellis on tark ja üliandekas, samas tavaline poiss, kes armastab korvpalli mängida ja Käsna Kalle multikaid vaadata. 12-aastaselt on ta juba võimeline kõrgkoolis õppima. Noormeest on ees ootamas suurepärane tulevik. Ent millegipärast hakkavad tema läheduses esemed liikuma... Luke'i ema ja isa on tema oskuste pärast veidi murelikud, kuid tuleviku osas siiski lootusrikkad.
Luke röövitakse, vanemad tapetakse ning poiss viiakse Instituuti, mille seintel on tuju tõstvad sloganid: "Veel üks päev paradiisis" ja "Mina valin õnnelik olemise". Tervest Ameerikast on instituuti kokku kogutud telepaatiliste ja telekineetiliste võimetega lapsed alates 6ndast eluaastast.
Juba pikemat aega instituudis viibinud Sha ja Nicki kaudu saab Luke teada, mis teda ootamas on. Laste peal viiakse läbi julmi piinavaid teaduskatseid, kuid neile ei öelda miks ja milleks. Vastuhakkamise eest saab hooldajate "eriti sõbraliku" kohtlemise osaliseks.
Teistesse ei tasu kiinduda. Väljapääsu ei ole...
Minu arvates võiks see raamat meeldida ka ulme- ja fantaasiasõpradele, puhta õudusromaaniga siin küll tegu ei olnud.

Kommentaarid