Raamatu eessõnas kirjutab Ene Ojaveski järgmist: "Heatahtlik. Soe. Üdini positiivne. Alati särava naeratusega. Väga viisakas. Põhjalik. Tore. Särav. Hooliv. Ja nii edasi. Ükskõik kellega ma Jazzust rääkisin, ikka kõlasid ühed ja samad omadussõnad. Just nagu oleks tegemist ideaalse inimesega. Muidugi ei vasta see tõele, sest ideaalseid inimesi pole lihtsalt olemas. Aga just sellisena Jazz kõigile tema kaasaegsetele ja lähedastele meenub. Milline oli tegelikkus? Miks inimesed teda esimeseks telekokaks peavad? Ja millega ta peale teles esinemise veel tegeles? Kes oli Rainer Härm ehk telekokk Jazz? Just neile küsimustele püüab see raamat vastuseid anda..."
Minu isiklikud mälestused Jazzist jäävad "Köögikunsti" saate aegadesse. Kuna sel ajal polnud kokasaateid nii massiliselt, sai Jazzi saateid suure huviga vaadatud. Tema söögitegemist elavdas mõnus ja soe huumor, rõõmsameelsus ja sarm. Meelde on jäänud ka tema ilus eesti keel.
29.07.2002 kirjutab Piret Tali Eesti Päevalehes:
"Jazz unistab ajast, kui ta on vanem mees, kes istub siidist hommikukuues kiiktoolis ning suitsetab piipu. Omatehtud chutney-kastmeid on tal aga terve sahver täis. Siis tuleb sõber külla ja Jazz võtab pikksilma, et suure-suure sahvri tagaotsast riiulist mõni õige chutney maitsva õhtusöögi tarvis välja valida. "
Plaanitud jõudeelu jäi kahjuks siiski ära. Jazz lahkus taevastele teedele 14.02.2013.a, oma parimas meheeas.
Nagu raamatu eessõnas kirjas, olidki kõik meenutused ilusad, heatahtlikud, kohati muhedadki. Piltegi oli teksti juurde rohkesti lisatud. Raamatu lõpus on toodud ka Jazzu kuulsad retseptid.
Soovitab Iivi
Kommentaarid
Postita kommentaar