Otse põhisisu juurde

Priit Kuusk "Laevakokk Wend"

“Laevakokk Wend” on mõnus lugemine. Ladusalt kirjutatud, siiralt ja lihtsalt. Just siirus on see, mis mind köidab, ka ausus ja südamlikkus. 
Neile, kes pole raamatust kuulnud, võib kokkuvõtvalt öelda, et autor on kirja pannud oma neljakuise töise seikluse laevakokana purjelaeval Admiral Bellingshausen. Tegu on Tiit Pruuli juhitud ekspeditsiooniga Kroonlinnast Antarktikasse tähistamaks 200 aasta möödumist Saaremaalt pärit Fabian Gottlieb von Bellingshauseni avastusretke Antarktikasse.
Wend pole elukutseline kokk, kuid siiski omab kokanduses üle keskmise teadmisi selleks, et toime tulla 10-12 inimesele toidu valmistamisega kolm korda päevas. Kuulge, juba pidev kalkuleerimine ja varudega arvestamine on iseenesest suur töö, rääkimata sellest, kui laeva pardale maandub sõna otseses mõttes ämbritäis kalu, mida korilasehingega eestlane kohe kindlasti ookeanivetesse enam tagasi ei suuda lasta. :) 
Niisiis, Wend kokkab olenemata ilmast ja asendist, mida dikteerib peamiselt isand Tuul. Kujutage ise ette, kui tuul on vetevälja tormiks paisutanud, teie aga peate kambüüsis terava noaga lõikelaual peenmotoorikat kasutama. Või siis need asendid, mille kohta autor kirjutab: “ Laeval liikumine on omaette kunst. Sõltuvalt lainest, kreenist ja lengerdusest saab pardal näha vaimukaid stiilinäiteid erinevatest kõnnakutest.”
Aga see pole veel kõik! Reklaamis järgneb sellise märkuse peale midagi nõmedat, aga mina alles jõuan raamatu parema osa juurde. 
Jah, laevakoka argipäev, kui ta on hästi kirjutatud, on kahtlemata huvitav lugeda ja ehk mõne madrushinge jaoks see raamatust olulise osa moodustabki. Minu jaoks aga on huvitav kokk ise oma mõtete ja tunnetega. Näiliselt tühistest argiasjadest saab kokku lugu. Tervikuna vaadates pole see enam mingi argielu, vaid oluline periood ühe inimese (hinge)elust. 
Rännakute iseloomustamise oluliseks osaks on emotsioonid ja meeleolud. Neid saab kirjeldada mitut moodi. Wend teeb seda enamasti heas mõttes mehelikult, paari sõnaga, otse kümnesse. Ma arvan, et mõistsin teda. 
PS! Suur tänu, Wend, et emale kirja kirjutasid, see oli ilus.

Kommentaarid