Otse põhisisu juurde

Parimad raamatud 2019 : Kriminaal- ja põnevusromaanid

KRIMINAAL- JA PÕNEVUSROMAANID

Selles žanris on ilmunud väga palju põnevikke ja seetõttu on krimikirjandusest parimate väljanoppimine keerukas. Sõelale jäänud raamatusoovitused on siinkohal ära toodud.

Adrian McKinty „Kett”
Autor Adrian McKinty on iirlasest krimikirjanik, kes pälvinud mitmeid auhindu. Kett on seni ainus tema eesti keelde tõlgitud raamat.
„Kett“ on psühholoogiline põnevik. Põnev on raamat ka selle poolest et ei järgi viimase aja tüüpilise krimiromaani skeemi, kus loo keskmes on probleemidega kimpus geniaalne uurija. Lugu jutustab läbi ühe üksikema loo, kuidas julm kuid nutikas kurjategija kasutab ära ohvrite kõige suuremat nõrkust – armastust oma laste vastu, et hoida üleval ahnet rahateenimise skeemi nõnda, et kellelgi ei tule mõttessegi neid paljastada ning politseid asjasse segada. Hirm surub maha kõik loogilised sammud.

Skeem on lihtne: helistatakse teatega, et sinu laps on röövitud. Oma lapse tagasisaamiseks tuleb maksta lunaraha ning keti jätkumiseks röövida uus laps. Oma lapse tagasisaamise nimel ollakse üle öö valmis tegema asju, milleks keegi ei uskunud end võimelinegi olevat. Mõistagi hakkab ka kõige geniaalsem kuritegelik süsteem ühel hetkel mõranema...

Viimse leheni pingeline ja nauditav raamat põnevus- ja krimilugude austajatele.

Ja veel teine soovitus.

Põneviku autori Adrian McKinty käesoleva teose leiame ingliskeelse maailma raamatumüügi edetabeli tipust. Tegu on esimesest leheküljest viimaseni äärmiselt tempokalt kulgeva psühholoogilise põnevuslooga. Selle raamatu kaante vahelt ei leia niisama jauramist ja kohvitamist.

Tüdruk istub bussipeatuses ja on süvenenud Instagrami konto jälgimisse. Nii ei märka ta meest enne, kui see teda relvaga ähvardades autosse käsutab. Seal on ees juba röövi kaasosaline, kes sunnib tüdrukut käituma nende juhiste järgi. Nii saavad alguse jubedad sündmused, kus kaovad lapsed ja meeleheitel vanemad püüavad neid päästa, muutudes ise kurjategijateks.

Üks asi, millele seda raamatut käes hoides veel mõelda võiks, on see, et mil määral on mõistlik oma elu kõigile vaatamiseks välja käia. Sotsiaalvõrgustik võib kurikaeltel aidata planeerida ja korda saata ettearvamatult hämaraid tegusi. Hoiatusraamat mõnes mõttes.


John Grisham „Camino saar"
Raamatu tutvustus eeldab justkui põnevusromaani. Alguses seda põnevust nagu on ka, kui ülikooli raamatukogust varastatakse hinnalised F. Scott Fitzgeraldi käsikirjad. Kõik läheb ludinal, aga juba järgmisel päeval on pool vargajõugust trellide taga. Käsikirjad aga kaovad. Kõige lõpus tulevad need muidugi välja, aga oodatud actionit see kaasa ei too, kõik läheb nagu õlitatult ja raamatukogu saab oma hindamatu varanduse tagasi. Vahepeal on hästi palju juttu raamatutest, nende kirjutamisest, müümisest, lugemisest, esmatrükkidest, haruldustest ja kirjanikest. Kõik see on asetatud palmide ja kuldse rannaliivaga Camino saarele, mis andis raamatu lugemisele pimedatel novembriõhtutel üksjagu lisaväärtust.





Samuel Bjørk „Poiss pimedusest”
Norra autor Samuel Bjørki kaks eelmist kriminaalromaani „Ma reisin üksinda” ja „Öökull” lubasid oodata sama kvaliteeti ka järjelt. Peategelaseks siingi uurija Holger Munch.
Lugu ise on järgmine: mägijärvest leitakse baleriinikostüümis tüdruku surnukeha. Juhtum on nii mõneski detailis kummaline ning muutub loo hargnedes aina keerulisemaks. Nagu ikka viivad jäljed kaugesse minevikku ning leiavad ootamatu lõpplahenduse. Nagu ikka, on kogu loo taustaks uurija Munchi ja tema partneri Mia Krügeri eraelulised seigad ja vaevused. Kohati muutub see enesehävituslik käitumine raamatust raamatusse isegi tüütuks.
Kuigi lugu ise ei mõju lõpuni usutavalt, on põnevust siiski üksjagu ning kui peaks tulema järg (kindlasti tuleb ka), leiab see minu lugemislaual kindlasti koha.


 
 

Bryndza, Robert „Külm veri : peainspektor Erika Fosteri krimipõnevik” 
„Külm veri“ on viies raamat tänapäeva ühe hinnatuma menukirjaniku Robert Bryndza „Peainspektor Erika Fosteri krimipõnevike“ sarjas.
Jõest leitakse kohver tükkideks raiutud noore mehe laibaga, mõni aeg hiljem veel teinegi kohver noore naise laibaga. Uurija Erika Forster püüab mõrtsukat leida, kuid peagi muutub olukord eriti kriitiliseks, sest röövitakse kolleegi kaksikud tütred. Lapsed on vaja leida enne kui aeg otsa saab.
Algusest lõpuni pinget üleval hoidev põnevik.
Järgmine raamat samast sarjast on „Surmavad saladused”.




Ruth Ware „Luku taga”
Ruth Ware raamatutud on varemgi minu lugemislauale jõudnud ja positiivsele poolele jäänud. Õnneks ei pidanud ka käesolevas raamatus pettuma, sest kirjanik ei vea oma fänne alt. Kohati tekkis tunne, et raamatus on „Jane Eyre“ hõngu. Kõnealuses teoses puudub küll läbiv armastuslugu, nii et ei saa arugi, miks just sellised seosed. Tunde tekitajaks vast salapärane õhustik, lapsehoidja saabumine idüllilisse maakohta, hääled pööningul. Lugu on jutustatud lapsehoidja Rowani silmade läbi, tema poolt advokaadile saadetud kirjade kaudu. Rowan satub täiesti juhuslikult lugema kuulutust, kus soovitakse palgata lapsehoidjat. Tüdruk otsustab koha vastu võtta ja sõidab Šoti mägismaal asuvasse paika, kus teda ootavad ees kõrgtehnoloogiline nutimaja ja kolm väikest last. See, mis majas juhtuma hakkab on ettearvamatu ja õnneliku lõpu ootus ei tasu ära. Seda ei ole.
"Aga asi, mis mulle ikka ja jälle meelde tuleb, on Maddie lause meie esimesel kohtumisel, kui ta, nägu mu pluusisse surutud, mul kõvasti ümbert kinni hoidis. Ära tule siia, ütles ta, siin pole ohutu. Ja siis need viimased, lahkumisel nuuksudes öeldud sõnad, mida ta hiljem eitas, aga mina olen ka nüüd, kuid hiljem kindel, et ma neid kuulsin. Tontidele see ei meeldiks".  

Alex Michaelides „Vaikiv patsient”
Ühel õhtul tulistab Alicia oma armastatud abikaasat ega räägi pärast seda enam sõnagi. Miks see juhtus ja kas Alicia oli ikka tulistaja? Psühhoterapeut on juba kuus aastat püüdnud Aliciat rääkima saada, kuid siiani pole see veel õnnestunud.
Psühholoogiline põnevik, mis hoiab pinget kuni viimase reani.









 


David Lagercrantz „Tüdruk, kes peab surema : [Stieg Larssoni Milleniumi-sarja finaal]”
Lisbeth ei taha olla enam tagaaetav, seega tuleb suhted õe Camillaga ära klaarida. Selles võitluses  saab ellu jääda äärmisel juhul vaid üks...
Ma poleks üllatunud, kui sellele sarjale ilmuks veel ka järellugu, sest nii mõnigi liin jäi  lahtiseks.








 

Viveca Sten "Ilmsüüta" 2018
Sandhami-sarja kolmas raamat ja minu lemmikuim neist. Stockholmi saarestikus asuval väikesel Sandhami saarel kaob jäljetult noor naisterahvas. Mitme kuu pärast leiavad mänguhoos poisid metsast laiba, kes osutubki kadunud inimeseks. Politseiinspektor Thomas Andreasson ja tema lapsepõlvesõbranna Nora Linde, kes on ühtlasi ka surnukeha leidnud poiste ema, asuvad kuritegu uurima. Paralleelselt jutustab autor ka 20. sajandi algul saarel elanud Gottfriedi perekonnalugu ja nagu arvata võib, selgub raamatu lõpus, milline on kahe loo ühenduspunkt.

Kommentaarid