VÄLISKIRJANDUS
Lisa Brennan-Jobs „Prügikala“
Väga ladusalt kirja pandud, lausa „neelasin“ selle raamatu alla. Inimesed arvavad otse loomulikult, et kui su isa on geeniusest Apple tarkvarafirma omanik Steve Jobs, siis elu on lihtne ja võimalusterohke. Lisa poolt kirja pandu on, aga valus-keeruline ja täiesti ettearvamatu käitumisega isa ja tütre suhtedraama. Oma eluloos meenutab Lisa, et isa Steve ei tunnistanud teda omaks ka peale DNA-testi tulemusi, kuid hiljem teismeeas nõudis, et Lisa lõpetaks emaga suhtlemise, kui tahab nende pere liige olla. Peale raamatu lugemist jäi selline mulje, et Steve Jobsil oli kas äärmiselt halb iseloom või mingi diagnoosimata isiksusehäire, sest ta oli detailides kinni, ülikõrge enesehinnanguga, imetles ennast, käitus kohatult ja suhtles veidralt, terroriseeris ja manipuleeris teisi jne. Ta oli küll väga intelligentne ja geniaalne, kuid täiesti läbikukkunud lapsevanem.
Sama raamatu kohta on veel teinegi arvamus.
Kunstnik Chrisann Brennani ja Steve Jobsi väljaspool abielu sündinud tütre Lisa lapsepõlv möödus Silicon Valleys. Isa Steve Jobs ei tunnistanud pikka aega Lisat oma lapseks, alles aastate möödudes
hakkas ta Lisa vastu huvi ilmutama. Steve Jobs oli üldse väga vastuoluline inimene, ta võis olla helde aga samas ka väga kriitiline ja põikpäine. Pikka aega ei toonud ta Lisale arvutit, kuigi oli ise USA infotehnoloog ja ettevõtja, Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne tegevjuht. Kui lõpuks siiski arvuti toodi, ei hakanud see aga tööle ja sinnapaika see asi jäigi.
Ka Lisa kolledži õppemaksu tasumisest ta esialgu loobus, head sõbrad hoolitsesid selle tasumise eest. Ema pealekäimisel ta lõpuks siiski hüvitas sõpradele kõik kulud. Geeniused on tihti isekad ja ektsentrilise käitumisega.
Alles haigevoodis tunnistas Steve Lisale, et peab teda oma teistest tütardest lähedasemaks aga see ei teinud olematuks varasemat külma suhtumist.
Ka Chrisanni ja Steve omavahelised suhted olid kogu elu pigem keerulised aga siiski omamoodi lähedased.
Joel Dicker „Baltimore'ide raamat" ja „Tõde Harry Queberti juhtumi kohta"
2019. a. meeldejäävamad lugemised olid Joel Dickeri „Baltimore'ide raamat" ja „Tõde Harry Queberti juhtumi kohta". Neist teine ilmunud küll juba 2017. a., aga kuna „Baltimore'id" meeldisid, tekkis huvi ka tema teise eesti keeles ilmunud raamatu vastu. „Baltimore'ide raamat" räägib ühe pere, õigemini vendade lastest, nende lahutamatu kamba omavahelistest suhetest ja sõprusest, milles aga tegelikult on ka saladusi ja reetmist. Seega põnev perekonnaromaan. „Tõde Harry Queberti juhtumi kohta" on põnevusromaan, kus lahti harutatakse aastatetagust kadumisjuhtumit ja luubi alla võetakse tegelaste omavahelised suhted. Peategelane e. jutustaja on mõlemas raamatus sama, aga nad on täiesti erinevad raamatud.
Jessie Burtoni „Muusa" ei ole küll põnevusromaan, kuid nii kaasahaarav, et raske käest ära panna. 1967. aasta Londonis hakkab lahti hargnema ühe perekonna lugu, mis sai alguse aastal 1936 Hispaanias. See oli aeg, mil naistel oli võimatu läbi lüüa lihtsalt sellepärast, et nad olid naised. Noorele Olive Sclossile oli antud kunstiannet, ta oli julge ja omanäoline, kuid mitte tema kunstikaupmehest isa meelest. Seepärast maalis Olive salaja. Tema maalid said kuulsaks, aga mitte tema ise ja kuulsust nende autorina kogus hoopis keegi teine. Hispaania kodusõja dramaatilised sündmused mängivad selle perekonna elus saatuslikku rolli ja lõplik tõde rullub lahti alles 30 aastat hiljem Londonis.
Pam Jenoff „Pariisi kadunud tüdrukud”
Raamat jutustab sõprusest ja julgusest, kolmest noorest naisest ja naisagentide rühmast teise maailmasõja ajal. Tõsielulistel sündmustel põhinevas raamatus heidab New York Timesi menukirjanik Pam Jenoff valgust sõja ajal tegutsenud vaprate naiste uskumatutele kangelastegudele ning pajatab lummava loo julgusest, naistevahelisest sõprusest ja suurest jõust, mille abil nad elavad üle ka kõige raskemad olukorrad. Olen lugenud selle autori eelnevaid raamatuid, mulle on need meeldinud.
Cat saab võhivõõralt inimeselt päranduseks korteri Pariisis. Kes on Isabelle de Florian ja miks ta pärandas selle ajalugu täis korteri Catile aga mitte oma lähedastele - selle ümber keerlebki kogu tegevus.
Autori sõnul sündis romaani süžee ajalehe uudisest, kus teatati aastakümneid elanikuta seisnud kunstväärtusi täis korteri leiust.
Autori sõnul sündis romaani süžee ajalehe uudisest, kus teatati aastakümneid elanikuta seisnud kunstväärtusi täis korteri leiust.
Esimene raamat koosneb New Yorgist pärit kirjaniku Helene Hanffi ja Londonis tegutseva Marks & Co kaupluse töötajate kirjavahetusest 20.sajandi keskpaigas. Kauplus tegeleb haruldaste ja kasutatud raamatute müügiga ning neid Helene oma kirjades tellibki. Esialgu vahetab ta kirju kaupmees Frank Doeliga, aga aastate möödudes tutvub ta kirjade vahendusel ka teiste töötajatega ja Doeli perekonnaga. Kuna on sõjajärgne aeg, siis saadab ta ka ise Inglismaale pakke toodetega, mida seal saada ei ole. Peale paari aastakümmet kirjavahetust õnnestub Helenel 1971. aastal lõpuks ka endal Londonisse sõita, ta on seda väga kaua soovinud, aga varem pole võimalust olnud. Nimelt avaldatakse siis raamatuna tema ja Frank Doeli kirjavahetus (ehk siis raamat "Charing Cross Road 84") ja sellega seoses ta lõpuks Ühendkuningriiki reisibki. Londonis ootavad teda raamatuesitlused, kohtumised nii vanade kui uute tuttavatega ja vaatamisväärsuste külastamine. Kirjanik on väga otsese ja humoorika ütlemise ja stiiliga, seega väga meelelahutuslik lugemine. Ka mulle endale meeldib London mingil seletamatul põhjusel väga, arvan, et see on üks põhjustest, miks neid raamatuid nautisin.
Goldman Sachsi fondi poolt maailma 50
silmapaistvaima noore liidri sekka valitud Golnaz Hashemzadeh Bonde
„SELLISED ME OLEME” on väikese formaadi, aga tiheda sisu ja suure
mõjujõuga raamat. Iraanist jälitamise ja surmaohu eest Rootsi põgenenud
Nahidi ja Masoodi elu põgenikena ei ole kerge, sest see, kust sa oled
pärit, jääb sinusse igaveseks. Pettumus ja meeleheide kodumaa, sõprade
ja sugulaste kaotamise, juurtetuse pärast, tapab nende armastuse. Nahid
peab aastaid taluma mehe julma peksu ja ülekohut. See ei ole tema jaoks
midagi uut, samasugust halastamatut vägivalda on pidanud taluma ka tema
õde. Ta tahaks olla armastatud, sest ise armastada on tema kogetu järgi
üks töö ja pettumus. Ainuke, kes tema elus midagi tähendab, on tütar
Aram ja tingimusteta armastuse saabki ta oma tütrelt.
Raamatu alguses öeldakse Nahidile, et tal on elada jäänud ainult kuus kuud. Sealt algabki tema tagasivaade elule, milles on nii palju valu, kurbust, reetmist ja surma. Nahid on uhke oma tugevuse üle. Peale igat prohmakat on ta end püsti ajanud. Millega on ta ära teeninud vähi? Kas ta tuleb sellest võitlusest võitjana välja?
Raamatu alguses öeldakse Nahidile, et tal on elada jäänud ainult kuus kuud. Sealt algabki tema tagasivaade elule, milles on nii palju valu, kurbust, reetmist ja surma. Nahid on uhke oma tugevuse üle. Peale igat prohmakat on ta end püsti ajanud. Millega on ta ära teeninud vähi? Kas ta tuleb sellest võitlusest võitjana välja?
Lois- Ferdinand Celine “Surm järelmaksuga”
See on prantsuse kirjaniku teine romaan, mis ilmus juba 1936. aastal. Kuigi raamatu tegevus toimub 20. sajandi alguses Pariisis, mõjub see üliemotsionaalne teos ometi ääretult kaasaegsena. See romaan tasub kätte võtta juba ainuüksi köitva ja erilise stiili ning keelekasutuse tõttu.
Vladimir Kantor „100 dollarit. Njanja. Pensionäri surm”
Vene filosoofiadoktor, kirjanik ja kirjandusteadlane Vladimir Kantor, keda Le Nouvel Observateur on nimetanud kaasaja 25 suurima vaimuhiiglase hulgas, üllatab oma sooja suhtumisega eestlastesse ja Eestimaasse. Tema jutukogu „100 DOLLARIT. NJANJA. PENSIONÄRI SURM” on pere- ja veresidemete kadumisest ning algab Euripidese aforismiga „Vendade sõjad on rängad”. Vanema venna Glebi varjus elanud noorem veli Klavdi on kokku ahnitsenud vara, sidemeid, positsiooni ja püüab igati tõestada oma üleolekut. Kui vanem vend palub talt 100 dollarit hädavajalikku laenu korteriolude parandamiseks, saab noorem kauaoodatud võimaluse tema alandamiseks ja mõnitamiseks, nõudes vennanaist meelelahutuseks. Vajaliku raha kingib Glebile sünnipäevaks hoopis Eestist Moskvasse tulnud sõber Eedu Mumme. „Kust tuleb pimedus? Ikka inimesest endast, ei kusagilt väljast.”
Teises jutustuses „Njanja” loodab noor abielupaar oma pojale hoidjaks Arina Rodionovna taolist muinasjutuvestjat ja rahvalaulikut, saab aga Baba Jagaa, kes peseb ennast kord kuus või kahe kuu tagant, sügab lõunalauas supilusikaga selga, lõikab kööginoaga varbaküüsi nii, et tükid lendavad igale poole laiali ja paneb väikese poisi kummaliselt ulguma, hirmutades teda näljase emahundiga.
Vana lause: „Kõik me sureme üksinda” osutub tõeks jutustuses „Pensionäri surm”. Kuigi ülikoolist pensionile läinud professoril, tuntud teadlasel Pavel Galahhovil on isa, noorem vend Tsesarius(!), poeg, tütar, tütretütar, näeb tema veel maa peal rändav hing oma hädiseid matuseid, kus on vaid mõned töökaaslased ja lapsepõlvesõber, ei ühtki sugulast. „Kas on olemas inimesest alatumat olendit? Galahhov oli kuskilt lugenud, et ühes Aafrika hõimus sunnitakse vanamehi kõrge puu otsa ronima. Siis astuvad ligi tursked mehed ja raputavad puud. Kes kukub end sodiks, see süüakse ära, kes suudab end kinni hoida, sel lubatakse veel edasi elada.”
Vene filosoofiadoktor, kirjanik ja kirjandusteadlane Vladimir Kantor, keda Le Nouvel Observateur on nimetanud kaasaja 25 suurima vaimuhiiglase hulgas, üllatab oma sooja suhtumisega eestlastesse ja Eestimaasse. Tema jutukogu „100 DOLLARIT. NJANJA. PENSIONÄRI SURM” on pere- ja veresidemete kadumisest ning algab Euripidese aforismiga „Vendade sõjad on rängad”. Vanema venna Glebi varjus elanud noorem veli Klavdi on kokku ahnitsenud vara, sidemeid, positsiooni ja püüab igati tõestada oma üleolekut. Kui vanem vend palub talt 100 dollarit hädavajalikku laenu korteriolude parandamiseks, saab noorem kauaoodatud võimaluse tema alandamiseks ja mõnitamiseks, nõudes vennanaist meelelahutuseks. Vajaliku raha kingib Glebile sünnipäevaks hoopis Eestist Moskvasse tulnud sõber Eedu Mumme. „Kust tuleb pimedus? Ikka inimesest endast, ei kusagilt väljast.”
Teises jutustuses „Njanja” loodab noor abielupaar oma pojale hoidjaks Arina Rodionovna taolist muinasjutuvestjat ja rahvalaulikut, saab aga Baba Jagaa, kes peseb ennast kord kuus või kahe kuu tagant, sügab lõunalauas supilusikaga selga, lõikab kööginoaga varbaküüsi nii, et tükid lendavad igale poole laiali ja paneb väikese poisi kummaliselt ulguma, hirmutades teda näljase emahundiga.
Vana lause: „Kõik me sureme üksinda” osutub tõeks jutustuses „Pensionäri surm”. Kuigi ülikoolist pensionile läinud professoril, tuntud teadlasel Pavel Galahhovil on isa, noorem vend Tsesarius(!), poeg, tütar, tütretütar, näeb tema veel maa peal rändav hing oma hädiseid matuseid, kus on vaid mõned töökaaslased ja lapsepõlvesõber, ei ühtki sugulast. „Kas on olemas inimesest alatumat olendit? Galahhov oli kuskilt lugenud, et ühes Aafrika hõimus sunnitakse vanamehi kõrge puu otsa ronima. Siis astuvad ligi tursked mehed ja raputavad puud. Kes kukub end sodiks, see süüakse ära, kes suudab end kinni hoida, sel lubatakse veel edasi elada.”
Sara Stridsberg „Armastuse Antarktis”
Väga hea rootsi kirjaniku Sara Stridsbergi romaan „Armastuse Antarktis” on tohutult kurb raamat. Armastuse puudumine viib jubeda lõpu poole enamiku tegelastest. Isa ja ema ei suuda armastada teineteist ja enesega tegeldes unustavad ka lapsed, poeg upub, tütar tapetakse ja raiutakse tükkideks. Inimene kaob, kui keegi nimetab tema nime maa peal viimast korda.
Väga hea rootsi kirjaniku Sara Stridsbergi romaan „Armastuse Antarktis” on tohutult kurb raamat. Armastuse puudumine viib jubeda lõpu poole enamiku tegelastest. Isa ja ema ei suuda armastada teineteist ja enesega tegeldes unustavad ka lapsed, poeg upub, tütar tapetakse ja raiutakse tükkideks. Inimene kaob, kui keegi nimetab tema nime maa peal viimast korda.
„...mõelda tulevikule on nagu igatseda surma, ja alati jääb keegi kaldale maha, pori sisse, muda sisse. Ma mõtlen: mis iganes meiega ka juhtub, igavikus on möödunud vaid sekund.”
Hiro Arikawa „Rändava kassi kroonikad”
Armas ja liigutav lugu, mis on jutustatud kass Nana silmade läbi nähtuna.
See ei ole kassiraamat, vaid jutt inimestest, suhetest, tegudest ja tagajärgedest, headusest, armastusest ja lojaalsusest. Nana on hulkuv kass, kes leidis kodu peategelase Satoru juures. Peale pikki aastaid on Satoru sunnitud Nana kellegi teise hoolde jätma ja nad asuvad pikale teekonnale läbi Jaapani. Milline on kurb põhjus, miks Satoru oma armsa Nana peab kellegi teise hoolde jätma, võib lugeja aimata, aga selgub see alles lõpus. Kõigi Satoru sõprade juures ilmneb aga midagi sellist, et Satoru oma kallist kassi nende hoolde jätta ei saa ja teekond läbi Jaapani aina jätkub. Satorul ja Nanal ei paista aga teekonna jätkumise vastu midagi olevat, sest tähtsam, kui sihtpunkt ja teekond, on vahel hoopis see, kellega koos rännatakse.
Lugu sellest, et tähtis on iga tegu, mis on tehtud heade mõtetega. Lugu sellest, kui tähtis on kaaslane, kellega pikk teekond ette võetakse. Lugu sellest, et iga teekond lõpeb kunagi. Kõigil. Ja siis on hea, kui saad olla koos nendega, kes on armastavad ja lojaalsed sulle.
Armas ja liigutav lugu, mis on jutustatud kass Nana silmade läbi nähtuna.
See ei ole kassiraamat, vaid jutt inimestest, suhetest, tegudest ja tagajärgedest, headusest, armastusest ja lojaalsusest. Nana on hulkuv kass, kes leidis kodu peategelase Satoru juures. Peale pikki aastaid on Satoru sunnitud Nana kellegi teise hoolde jätma ja nad asuvad pikale teekonnale läbi Jaapani. Milline on kurb põhjus, miks Satoru oma armsa Nana peab kellegi teise hoolde jätma, võib lugeja aimata, aga selgub see alles lõpus. Kõigi Satoru sõprade juures ilmneb aga midagi sellist, et Satoru oma kallist kassi nende hoolde jätta ei saa ja teekond läbi Jaapani aina jätkub. Satorul ja Nanal ei paista aga teekonna jätkumise vastu midagi olevat, sest tähtsam, kui sihtpunkt ja teekond, on vahel hoopis see, kellega koos rännatakse.
Lugu sellest, et tähtis on iga tegu, mis on tehtud heade mõtetega. Lugu sellest, kui tähtis on kaaslane, kellega pikk teekond ette võetakse. Lugu sellest, et iga teekond lõpeb kunagi. Kõigil. Ja siis on hea, kui saad olla koos nendega, kes on armastavad ja lojaalsed sulle.
Lauren Chater „Pitsikuduja” 2018
Lugu kahest noorest neiust. Üks elab Moskvas murtetut ja külluslikku elu ja teine neiu Eestis 1941. aastal rõhumist ja viletsust täis elu. Kaks neidu kohtuvad ja tunnevad kohe mingit sidet endi vahel, hiljem selgub, et nad ongi sugulased. Ja siis need imepeened, keeruliste mustritega sallid, mille kudumine oli üks kohalike naiste viis keelatud ja põlu alla sattunud kultuuri edasi kanda. Tänu sallidele tüdrukud oma suguluse avastasidki. Põnev lugemine.
Lugu kahest noorest neiust. Üks elab Moskvas murtetut ja külluslikku elu ja teine neiu Eestis 1941. aastal rõhumist ja viletsust täis elu. Kaks neidu kohtuvad ja tunnevad kohe mingit sidet endi vahel, hiljem selgub, et nad ongi sugulased. Ja siis need imepeened, keeruliste mustritega sallid, mille kudumine oli üks kohalike naiste viis keelatud ja põlu alla sattunud kultuuri edasi kanda. Tänu sallidele tüdrukud oma suguluse avastasidki. Põnev lugemine.
Jessie Burton „Miniaturist” 2018
Raamat õnnetute tegelastega ja õnnetute sündmustega. Kõike varjutas mõni sünge mure, mõni hall saladus, mõni jube tegelane. Vaatamata sellele jagus põnevust ja huvi lõpuni lugeda. Kaasaelada peategelasele ja mõelda edasi, kuidas noore neiu elu kulgeks. Väga huvitav ja arukas noor neiu, mulle see raamat meeldis.
Raamat õnnetute tegelastega ja õnnetute sündmustega. Kõike varjutas mõni sünge mure, mõni hall saladus, mõni jube tegelane. Vaatamata sellele jagus põnevust ja huvi lõpuni lugeda. Kaasaelada peategelasele ja mõelda edasi, kuidas noore neiu elu kulgeks. Väga huvitav ja arukas noor neiu, mulle see raamat meeldis.
David Levithan „Armastuse sõnaraamat” 2013
Mõnusas sõnaraamatu stiilis kirjutatud raamat. See on võimalik läbi lugeda mõne tunniga, kuid ma venitasin sellega, kuna ma tõesti nautisin selle raamatu lugemist. Sõnaraamatu iga sõna kohta on kirjas selle tähendus, nii nagu autor seda oma armastuse (suhte) loos näeb. Väga ausalt on oma mõtted ja tunded kirja pandud.
Mõnusas sõnaraamatu stiilis kirjutatud raamat. See on võimalik läbi lugeda mõne tunniga, kuid ma venitasin sellega, kuna ma tõesti nautisin selle raamatu lugemist. Sõnaraamatu iga sõna kohta on kirjas selle tähendus, nii nagu autor seda oma armastuse (suhte) loos näeb. Väga ausalt on oma mõtted ja tunded kirja pandud.
Kommentaarid
Postita kommentaar