Otse põhisisu juurde

Parimad raamatud 2019 : Laste- ja noortekirjandus

LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS

Lasteraamatutest on tänavused lemmikud Ilmar Tomuski „Väike Vunts” ja Jaanus Vaiksoo ’’King nr 39’’


Ilmar Tomusk „Väike Vunts”
Väike kassipoeg Vunts avastab, et on äkki üksinda maailma jäänud. Ei ole enam sooje käsi, mis paitasid ja talle piima kallasid kausikesse ja külm tuba ning tühi kõhuke sunnivad väikest Vuntsi julgust kokku kraapima ja välja kõledat maailma avastama minema. Sooja saada ja süüa ju tahaks. Väljas õuemaailmas ootavad aga kassikest ees seiklused ja kohtumised uute ja hirmutavate olenditega. Kas väike kassike saab lõpuks sooja ja süüa? Kas selgest taevast võib väikseid kasse sadada? Kas väikeste tüdrukute südamesoovid täituvad? Väga ilusad pildid joonistas Catherine Zarip Ilmar Tomuski armsale loole hüljatud kassipojast.
Teine soovitus Ilmar Tomuski raamatule.
Südamlik lugu loomasõbrale hädasolija aitamisest ja suurte soovide täitumisest. Kassipoeg  jääb üksi, kuna tema vanas eas peremees viiakse ära ning ta peab endale uue kodu leidma. Oma abikäe või õigemini tiiva ulatab kotkas, kes talle pesas peavarju pakub. Kotkapoegade toidulaud ei sobi aga sugugi kassipojale ja seetõttu kukutab kotkas kassipoja ühe väikese tüdruku nukuvankrisse, kes juba ammu oma lemmikloomast unistanud.



Jaanus Vaiksoo ’’King nr 39’’
Miks ostab üks mees kingapoest iga päev täpselt samasugused pruunid kingad number 39 ja mida ta nendega teeb? Sellele küsimusele otsivad vastust raamatu peategelased Minna ja Paul.  Oskuslikult kruvib Jaanus Vaiksoo pinget, vastuse saame alles raamatu viimastel lehekülgedel.
Raamat pakub põnevust, nalja, armastust, retsepte kuidas kiusajatega hakkama saada. Igati lahe lugemine.









Leelo Tungal „Jänes Juliuse arvuti“
Väikesele nutisõbrale kirjutatud raamat, kus vaimuka loo läbi õpetatakse, kuidas liigselt arvuti taga passides jääd paljustki ilma– õed ja vennad kasvavad suureks, vanemad jäävad vanaks ja endal jääb koolis käimata. Hirmus lugu küll, aga õnneks õnneliku  lõpuga.









Marek Sadam “Grifoon Leenu”
Raamat ühe koerakese saatusest- võiks isegi öelda, et õnnelikust saatusest. Teades koerakest ja selle omanikku, oli tore näha kuidas nende lugu kirja oli pandud.
Papi (Marek) sai koeraomanikuks oma sõbranna soovitusel, kes ta loomade varjupaika viis. Leenu (endise nimega Gucci) oli juba üsna eakas, pere poolt varjupaika toodud koerake. Lugu on jutustatud nähtuna läbi Leenu silmade. Kogu tekstist kumab läbi nende kahe vastastikune hoolimine ja võib öelda ka armastus. Erakordse soojusega kirja pandud lugu sobib lugemiseks kogu perele ja õpetab, et lemmikloom on pereliige ja sõber ning ei tasu peljata ka eakama looma võtmist.







Piret Veigel „Piparkoogilugu“
Catherine Zaripi imearmsate piltidega traditsiooniliselt tore jõulumuinasjutt sellest, kuidas kuri nõid küpsiseteo vussi tahab ajada, aga teeb vürtse lisades, hoopiski kogemata  heateo ja nii sünnivadki piparkoogid.










Kelly Barnhill “Tüdruk, kes jõi kuud” 
Kusagil on Protektoraat, mille valitsejad hoiavad oma rahvast suletud süsteemis, hirmutades inimesi ohtliku välismaailma ja kurja Nõiaga. Rahvas on rusutud ja usub neile öeldut, välja arvatud üks noormees, kes hakkab kõiges kahtlema. Igal aastal ohverdatakse Nõiale üks beebi. Valitsejad on Nõia vaid hirmu külvamiseks välja mõelnud, kuid tegelikult on ta olemas küll. Nõid Xan on lahke ja hea, päästab beebid ning neid tähevalgusega toites toimetab sõbralike inimeste juurde. Ükskord annab Xan päästetud beebitüdrukule kogemata toiduks kuuvalgust ja beebi saab endale võluvõimed. Selle tite peab Xan nüüd koos abiliste sookolli ja pisikese lohega ise üles kasvatama. Võluvägi ilmneb piiga 13. sünnipäeval ja siis hakkab juhtuma!
See seiklusi ja müstikat täis põnev raamat võib saada iga teismelise piiga lemmikuks.





Kate DiCamillo „Edward Tulane´i imetabane teekond“
Lugu, mis on alguse saanud autori lapsepõlves saadud jõulukingist – portselanpeaga jänesest, sobib hästi jõuluaegseks ühislugemiseks pere ringis, sest sõnum on ühtviisi tähtis nii suurtele kui väikestele ning kõlab kokku inimeste jõuluaegse hingehäälestusega.
„Elas kord portselanjänes, keda armastas üks väike tüdruk … ,“ algab lugu nagu muinasjutud ikka. Samas on tegemist hoogsa põnevuslooga, kuhu kirjanik on timminud üha kasvavat pinget.

Jänes Edward kukub oma väikese perenaisega laevareisil kaasas olles üle parda ning algab tema tagasitee otsimine: ookeani põhjast jõuab ta  kaluri perre, suureks sirgunud laste aseaineks, satub sealt prügimäe kaudu eluheidikute kurbade lugude kuulajaks Memphise urgastesse ning kogeb „jänesena“ salasõitu kaubarongides, kust jõuab praktilist meelt hindava vana naise köögiviljaaeda hernehirmutiseks, sealt viimaseks lohutuseks parandamatu haiguse küüsis tüdruku juurde ning kildudeks purunenud pea tõttu nukumeistri töötuppa ning ostjat ootava kraami riiulile. Finaal on ilus ja seda siinkohal ei reeda. Lugu annab põhjust mõtiskleda armastusest ja selle õppimisest, hoolimisest, igatsusest, väärtushinnangute muutumisest. Kirjanik oskab mõjuvalt edasi anda väga erinevaid tundevarjundeid skaalal ahastusest ning alandusest läbi alandlikkuse ja apaatia palava tänutunde, pühendumise ning armastuse äratundmiseni. Imetabaselt helge ja puudutav lugu.



Andrus Kivirähk „Tont ja Facebook”
Heade raamatute sekka on pääsenud ka Andrus Kivirähki uus lasteraamat „Tont ja Facebook”. Tegu on toredate juttudega mitmesugustest kummalistest tegelastest. Raamatu nimiloos on tont kakskümmend aastat ühtejärge maganud, sest pidev ehmatamine oli pikapeale väsitavaks muutunud. Inimesed on aga vahepeal tema üllatuseks kusagile kadunud. Kust tont siis need kadunukesed leiab? Muidugi on nad leitavad Facebookist.
Kiiksuga lugusid täiendavad Heiki Ernitsa joonistatud lõbusad pildid. 








Maja Lunde „Lumeõde“
Kogu pere jõululugemiseks sobib ka jõulukalendri kombel 24 peatükiks jaotatud imeilusate piltide ning liigutava sündmustikuga norra kirjaniku Maja Lunde raamat „Lumeõde“. Ka see raamat puudutab teemasid, millega toimetulek pole lihtne suurtelegi, väikestest rääkimata. Sündmuste keskmes on pere, kelle jõulutunnet on varjutamas suur lein: üks kolmest lapsest – Juuni – on surnud ning Julian ja Augusta tajuvad, et sel aastal pühad nende perre ei jõua. Lahkunud lapsest rääkimine on raske ka vanematele, kes seetõttu matavad oma kaotusvalu argiaskelduste alla. Rääkida oleks aga vaja, just olnud ilusate aegade nimel. Mälestuste nimel. Aga jõuluajal sünnivadki imed – leina leevendajana astub nende ellu salapärane tulesäde Hedvig, kes oma tulipunase laka ning pakatava elurõõmuga sobib nii toimekaks kaaslaseks kui hoolivaks kuulajaks sellele, kel hing parajasti pakitseb. Hedvigi mõistatuslik olek, teatav ebamaisus või muinasjutulisus sünnitab küll küsimusi tema päritolu kohta, kuid tema kaudu siseneb hinge (jõulu)rahu ning mõistmine, et alati on kellelgi tuge vaja, oska vaid märgata ning hoolida. Kõigis meis on peidus Lunastaja. Ainus, mida keegi meilt võtta ei saa, on koos armsate  inimestega veedetud ühised hetked.




Sam Copeland “Charlie muutub kanaks”
Humoorikalt kirjutatud lasteraamat jutustab lõbusa loo 9-aastasest Charliest. Lugu saab alguse sellest, kui Charlie käib haiglas oma vanemat venda vaatamas. Pärast haiglaskäiku juhtub Charliega aga midagi kummalist - nimelt muutub ta suvalisel ajahetkel mistahes loomaks. Peale esimest vahejuhtumit hakkavad Charlie ja ta sõbrad moondumisele põhjust otsima. Selleks teevad lapsed erinevaid katseid – Charlie pidi kartautoga suurest järsakust alla sõitma või kooli direktori kabinetti sisse murdma ja direktori hiigelsuure mänguahvi ära pügama. Lõpuks leiavad nutikad lapsed aga Charlie kummalisele moondumisele lahenduse.







Cath Crowley "Sõnad sügavas sinises"
Raamatus kirjutatakse perest, kelle koduks on kasutatud raamatute pood. Kasutatud raamatud on täis saladusi. On loodud Kirjade Kogu, mis on raamatupoe süda. Kirjade Kogu raamatutesse võivad külastajad kirjutada. Nad võivad tõmmata ringe ümber sõnadele, mis neile meeldivad, ridu alla joonida. Nad võivad leheservadele märkmeid teha, jätta sinna mõtteid selle kohta, mida üks või teine asi võiks tähendada.
 Kirjade Kogus on erinevate inimeste lood.
Salamisi aga unistavad Kirjade Kogu külastajad, et neid tähtsaid  sõnu saaks nad ise öelda kallitele inimestele.
Kaunilt kirjutatud lugu leinast ja armastusest, surmast ja elust ning ennekõike sõnade maagilisest jõust inimesele.



 

Valija Zinck „Penelop ja tulipunane ime” 2018
Penelop, kes on hallide juustega, elab koos ema ja vanaemaga ning arvab, et ta isa on surnud. Siis aga juhtub emaga õnnetus ja ta peab haiglas olema. Ühel päeval ärkab aga Penelop üles ja avastab, et tal on hoopis punased juuksed. Koos punaste juustega ilmnevad ka võluvõimed. Selgub ka, et tema isa ei olegi surnud. See on lugu tema uue kingituse tundmaõppimisest ja oma isa otsimisest.
Mõnus fantaasiajutt, mis on haaravalt kirjutatud.









Hamilton Kimberlie "Mässumeelsed kassid: vahvad lood vapratest vurrukandjatest"
Raamatusse on kokku kogutud tõestisündinud kassilood. Käsitletud on erinevaid kasse läbi ajaloo. Jutustatakse kassidest, kes on olnud kangelased ja elupäästjad.
Kirjutatud on nii müstilistest, reisivatest, töötavatest, julmadest jm kassidest.
Lühikeste kassi-lugude vahelt leiab ka fakte. Näiteks on välja toodud see, kuidas kassid hiiri püüavad. Kassihuviline saab uurida ka kassiarmastajate reisisoovitusi või kasside ravivõimeid. Muidugi on fakte terve suur hulk, võta ainult raamat kätte ja hakka uurima! Soovijatel on võimalus isegi lahendada kassidega seotud teste. Raamatu lõpust leiab nimekirja nii raamatutest kui kodulehekülgedest, et saada kasside kohta rohkem informatsiooni. Igati tore õhtune lugemine, soovitan!




Tove Jansson “Väikesed trollid ja suur veeuputus”
Esimene muumilugude raamat.
Ladus lugu sellest, kuidas Muumipapa läks oma perele talveks kodu otsima aga jäi hoopis kadunuks. Muumimamma ja Muumitroll otsustasid Muumipapat otsima minna. Peagi oli käes aga suur veeuputus. Muumimamma ja Muumitroll sattusid veeuputuse ajal mitmetesse seiklustesse ja kohtusid paljude meile ilmselt juba tuttavate tegelastega. Lugu lõppes õnnelikult, Muumipere sai taas kokku ning leidis endale uue ilusa väikese maja, mis asus Muumiorus.







An Leysen „Pähklipureja’’
See on lugu jõuluööst, mil ärkavad ellu kõik väikse Clara mänguasjad, et murda õel nõidus ja päästa vapper Pähklipureja. Imearmsad joonistused viivad meid võlumaailma, kus tegutsevad Pähklipureja, kuri Hiirekuningas ja kaunis Suhkruhaldjas.

Kommentaarid