Sayyid Qutb "Külapoiss"

Tallinna Ülikooli kirjastus on välja andnud “Biblioteca ASIATICA” sarjas suurepärase teose nii selle kirjanduslikus kui tähenduslikus mõttes. “Külapoisi” on tõlkinud ja kommenteerinud Üllar Peteson. Kommentaarid moodustavad väga olulise osa väljaandest, eriti nende jaoks, keda huvitab kirjaniku isiksus. Teose tõlkimine on tähelepanuväärne juba seetõttu, et teadaolevalt on “Külapoissi” tõlgitud vaid saksa ja inglise keelde. Nüüd on meile antud võimalus lugeda seda oma emakeeles.

“Külapoiss” on sisult autobiograafiline teos autori lapsepõlvest kuni 14. eluaastani Egiptuse külas. Tegevus toimub 20. saj esimesel poolel. Olin just hiljuti lugenud Egiptuse kirjaniku perekonnaromaani(vt http://lvkrkraamatublogi.blogspot.com/2019/10/nagib-mahfuz-kahe-palee-vahel.html), mille tegevustik areneb enam-vähem samal ajal Kairos (ka “külapoiss”, st autor suundus sel ajal Kairosse õppima). Niisiis tekib loetud raamatute sisu vahel järjepidevust hoidev sild, kuigi mina astusin lugemissillal ajas tagurpidi.

Enne, kui jõuda raamatu sisuni, pean kindlasti rääkima raamatu autorist, sest kahtlemata oli autor ise minu jaoks suur huviobjekt. Sayyid Qutbi loomingule ja tegevusele on kommentaaridena pühendatud kolmandik raamatust. 

Sayyid Qutbi (sündinud 1906) peetakse tänapäevase islamiäärmusluse vaimseks isaks. Kui väga rõõmustaks see autorit ennast, kui ta kuuleks, et enesetaputerroristliku tegevust õhutatakse tema kirjutistega või et Osama bin Laden juhindus tema ideedest, on iseküsimus, aga kahtlemata võib autori tegevuse ja loomingu jagada islamieelseks ja -järgseks. Veel noore mehena oli Qutb Egiptuses tunnustatud luuletaja ja kirjanduskriitik, kuid 30-ndatel aastatel “hakkas Qutb argumenteerima lääneliku elulaadi sobimatust Egiptusele” (Peterson lk 215). 1949-50 aga ilmus teos “Ameerika – mida ma nägin”, mis väljendas kirjaniku elus toimunud täielikku pööret pärast USA-s viibimist. Qutbi meenutuste kohaselt algas tema “tõeline islam” Ameerikasse suunduvale laevale astumisest. Qutb katkestas sidemed oma varasemate teostega, sh ka “Külapoisiga” ning propageeris vaid islamit.

Qutbi elu lõppes 1966. aastal, kui talle määrati Egiptuses surmanuhtlus koos paljude teiste Muslimite Vennaskonna liikmetega. Teda süüdistati riigipöörde ettevalmistamises. Surmanuhtluse määramisel mängis oma osa arvatavasti Qutbi viimane avaldatud teos “Verstapostid”, kus on kokku võetud autori islamistlikud vaated, mis olid ühtlasi esitatud ka tegevusjuhisena. (Peterson lk. 227)

“Külapoisil” polnud aga mingisugust pistmist islamiäärmuslusega. See on süütu ja tundelt soe meenutus lapsepõlve kodukülast. Raamat algab kuueaastase poisi mälestustega. Paljugi on lapsele mõistmatu, aga nii head kui halvad juhtumised talletuvad emotsioonide kaudu mällu. Lugejale avaneb lapse pilgu läbi nähtud küla olustik: uskumused, mis on sageli pigem ebauskumused, kombed, raskused, haiguste ravi (niivõrd-kuivõrd), külaelu reeglid jm. Saame teada külalaste hariduse võimalustest nii koraanikoolis kui nö riiklikus koolis. 

Raamatus on kirjeldatud naiste masendavat olukorda – valdavat kurbust, mis valitseb küla koduhoovides, kus askeldavad märkamatud naised. Ainult ramadaan toob kaasa rõõme ja täis kõhu. “Külapoiss” kirjeldab hästi 20. saj alguses Egiptuses valitsenud olusid, mis on raamatuks kirjutatud inimlike mõtete ja tunnete kaudu. Lugu lõpeb nukralt: külapoiss lahkub kodunt jättes ema ja isegi isa pisaraid valama.