Sally Rooney "Vestlused sõpradega"

Sally Rooney debüütromaani on tänaseks päevaks soovitanud lugeda juba sellised kirjanduskorüfeed, nagu Jan Kaus ning Andrus Kivirähk, kuid mulle tekitas huvi raamatut lugeda just Johanna Rossi arvustus esikaanel. 

Esikaane foto ja pealkiri tekitavad eelarvamuse, et "Vestlused sõpradega" on lihtne noorte sõpruskonna lugu. Tegelikult, aga keeruline kombinatsioon sõprusest, armastusest, keelatust, piiride kompamisest ning seda kõike noore naise silmade läbi. Raamatus on nii nooruslikku kergust, muretust ja peataolekut, samuti ärevust, enesekesksust, ennasthävitavat käitumist ning elukogemuse puudumist. Teksti on põimitud e-kirju, telefonisõnumeid ja dialooge, mis on teravad ja intelligentsed. Ühiskonnas toimuva, kirjanduse kui ka ajaloo kohta on peategelastel oma vaadete tõttu paiguti äärmuslik arvamus. 

Frances ja Bobbi on kolledžiõpilased, endised armastajad, kes esitavad koos luulekavasid. Frances kirjutab suurepäraseid luuletusi ning Bobbi on sündinud esineja. Ühel sellisel Dublini kirjandusõhtul tutvuvad nad Melissaga ning veidi hiljem ka tolle abikaasa Nickiga. Melissa, töötades kirjaniku ja fotograafina ning olles ise suur luule austaja,  soovib kirjutada Francesest ja Bobbist ajakirja jaoks ülevaateloo. Melissa mees Nick on näitleja, välimuselt kütkestav, samas tundudes veidi kurvameelne ja mitte nii väga rahul oma eluga. Melissa flirdib Bobbiga ning Frances hakkab huvi tundma Nicki vastu. Mida tugevamaks muutuvad Francese tunded Nicki vastu, seda kaugemale jääb temast Bobbi.
Tunnete, tegude ja tagajärgede sasipundar.

Draamat ja traagikat jagub.