Lugemispäevik

Jaak Urmeti “Andres, Pearu, Vargamäe” koondab ühiste kaante vahele “Tõe ja õiguse” ilmumise aegsed ajaleheartiklid ja katkendeid nõukogudeaegseist kirjandusteaduslikest uurimustest pluss väljavõtted kirikuraamatutest ja fotosid. “Romaani pealkirja leidmisel on kirjanik püüdnud ära kasutada isa elujuhtumeid, kes on ikka kõnelnud õigusest ja selle vajadusest elus. Ühes selle õigusemõistega on aga kirjanikus tekkinud ka küsimus, kas kõik see, mis isa õigeks peab, on ka tõde. Nii arvatavasti saigi romaanile pealkirjaks “Tõde ja õigus”. Juba teose algus on tõsielulise ja ajaloolise vastavusega, mis kujutab kirjaniku isa Peeter Hanseni (Andrese) kolimist uude elukohta. Kirjaniku isa oli tol ajal 30a mees ja oli just abiellunud noore, 19a neiuga. Kaasavaraks oli ta saanud märahobuse. Vargamäe talu on kirjaniku isatalu – Tammsaare-Põhja. Peeter Hansen on olnud väga tõsine mees ja tööinimene. Naine olnud tal hellaloomuline ja ilusa häälega (sellep. Oli ta ka Pearugi arvates ilusa jealega...

Soome psühhoterapeudi Maaret Kallio raamat „Nõudlikult leebe” on põhjamaiselt rahulik sissevaade inimeseks olemisse. Esmalt uurib autor täiusliku elu anatoomiat. Täiuslikkuse poole pürgides loodetakse vabaneda ebakindlusest, häbist, süütundest ja probleemidest. Aga siis tuleb alati midagi vahele. Täiuslikkus püsib liikumatult paigal. See ei nõustu muutuma ega valitsevate olude ja piirangutega kohanema. Täiuslik elu on elamata elu. Autori sõnul tuleb pigem õppida targasti leppima sellega, mida muuta ei saa – mitte kulutada jõudu vastasseisule, vaid oma asja ajada. Inimlikkuse ilus ja valus oleme kõik samas paadis. Autor arvab, et ei ole eneseabiõpikut, mis viiks õnne juurde. Elu tuleb julgeda lihtsalt elada. Uuringud on näidanud, et õnne ei leia otsides ega saa seda sundida. See on pigem tähendusrikka ja väärtustest juhitud elu kõrvalprodukt, mitte põhieesmärk. Tasakaalukal inimesel ei ole vaja ennast upitada, ega teisi alla suruda. Inimene kellel läheb hästi, soovib head. Me ise o...