Umberto Eco “Praha kalmistu” peategelane
Simonini seikleb ajaloos. Eco on võtnud 19.-20. sajandi vahetuse tõsielu
sündmused Itaalias ja Prantsusmaal, põigetega Saksamaale ja Venemaale ning
torganud sinna vahele sekeldama mehikese, keda tegelikult olemas ei olnud. Ta
tegutseb dokumendivõltsija ja libauudiste tootjana ja küll mitte nii
suurekaliibrilisena võivad ju poliitikas sellised inimesed olemas olla küll.
Mine tea mis kõrvaline sõnavõtt või pahatahtlik sosin võis ajendada suuri
sündmusi, kangelaste põrmustumist ja uute esilekerkimist. Raamat on täis tihedat tegevust, mõnusat
täpsust ja peeni nüansse tollasest olustikust. Eneseirooniline Simonini tuleb
nagu seebitatult igast olukorrast võitjana välja olles salateenistuste kasuks
intriigitsemisega endale vanaduspõlveks kena äraelamise võimaldanud. Saab
nalja, vanaaja olustikku heas kirjelduses ja mõtisklusalust inimeste
kergeusklikkusest. Eco täidab ajaloo lüngad omamoodi.
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidjate lugemisblogi
Kommentaarid
Postita kommentaar