"Ma tahan mängida! : Ellen Liiger 100"

Sarja ELAVIK XX raamat pealkirjaga „Ma tahan mängida!“

Eesti Vabariigi 100.sünniaastal möödub 100 aastat ka näitleja Ellen Liigeri sünnist.

Eesti Teatri- ja Muusikamuusemi raamatusari Elavik põhineb muuseumi kogudes leiduvatel ajaloolistel arhiivmaterjalidel. Väga sümpaatne sari möödunu meenutamiseks.

Ellen Liiger on näide harvaesinevast näitlejannast, kes oli laval lapseeast kuni elu lõpuni. Lapsnäitlejana tegi ta kaasa Estonia lavastustes.

„Ma olin viieteistkümne aastane, kui lavastusega „Robinson ei tohi surra „ tähistati minu 10 aasta lavategevuse juubelit”. Peale Tütarlaste Gümnaasiumi lõpetamist asus ta panka tööle. Kuigi matemaatikat ei ole Ellen kunagi armastanud . „Tegin oma tööd piinliku hoolega, aga siis juhtus õnnetus-olin eksinud. Revisjon tuli sisse ja selgus, et kaks senti on puudu. Kaks päeva otsisime seda kahte senti, see oli nii õudne, ma jäin kõhnaks, kui öösel seal küürutasin. Suure sendiotsimise hoos aga ei pannud tähelegi, et teatrikool avatakse.”

Konservatooriumi lavakunstikooli sattus ta õppima koos Voldemar Pansoga.

Raamatu sisuks on teatriteadlase Karin Kase intervjuud Ellen Liigeriga.

Intervjuudes räägib ta tööst lapsnäitlejana Estonias, rollidest ja kolleegidest Draamateatris ning Vanemuises rohkem kui 60 aasta jooksul. Kolleegid meenutavad teda heade, soojade sõnadega.

Nii joonistub läbi Liigeri eluloo ja rollide ka suur osa eesti teatri ajaloost. Raamatus on lisaks juttu pedagoogitööst, Liiger oli armastatud ja hinnatud õpetaja nii Tartu ülikooli klubi näiteringis kui Tallinna Pedagoogilise Instituudis. Inna Taarna on teda jäädvustanud raamatus „Draamateatri kuus tippnäitlejannat”.

Käesolev raamat on esimene, vaid Ellen Liigerile pühendatud raamat.

Tütar meenutab : „Ta tahtis mängida, ka haigena ei kujutanud ta ette elu ilma lavata”.

Näitlejanna viimased sõnad olid „Ma tahan mängida!”

Aeg oli selline, et etendust ärajätta ei tulnud kõne allagi. Ellen Liiger on üks kolmest näitlejast Draamateatri ajaloos, kes ei ole oma karjääri jooksul ära jätnud mitte ühtki etendust.

Raamatu lõpus on E. Liigeri rollide loetelu Estonias, Draamateatris, Vanemuises, Raadioteatris ja filmides.

Kes armastab teatrit ja teatris käimist, soovitan raamatut lugeda ja meenutada etendusi ning näitlejaid, keda ei ole enam meie hulgas.