Olen küll reisinud ja elanud mõnda aega välisriikides, kuid põhiliselt ikkagi Euroopas ja seda Minu- sarja raamatut lugedes tekkis aeg-ajalt kahetsus, miks ma küll ei läinud kuhugi kaugemale eksootilisemasse kohta, kus oleks eredamaid mälestusi koguda saanud. Minu meelest on raamatu autor väga julge naisterahvas. Eriti arvestades seda, et üsna pikaks ajaks Lõuna-Aafrika Vabariiki elama ja õppima suundudes oli ta veel küllaltki noor (20-aastane). Samas tõsiasi on, et nooremad ongi tihtilugu julgemad ja ei mõtle veel palju erinevate võimalike ohtude peale või ei lase neist end liigselt segada. Väga huvitav oli lugeda autori kaasahaaravalt kirjeldatud kogemusi selles kauges riigis ning meeldis, et ta analüüsis ka palju LAV-s praegu asetleidvaid sündmusi ja nende seost riigi ajalooga. Näiteks on puudutatud teemasid nagu suur lõhe rikaste ja vaeste vahel, rassism, kaootilisus, vägivald, kuid samas on leitud ka palju positiivset LAV-s nagu loodus, inimeste sõbralikkus, paindlikkus. Igatahes raamatu autor Gertrud sai elukogemuse, mis teda palju muutis ja nüüd on ta valmis elu järgmisteks väljakutseteks.
„Elanud peaaegu kuus aastat keset kõige mitmekülgsemat inimeste, kultuuride ja arvamuste kompotti, võin kindlalt öelda, et inimesi eristab kultuur ja haritus, mitte rass. Kahjuks oskab inimene hinnata vaid seda, mida näeb. Ja musta on liiga lihtne eristada valgest.“
„Elanud peaaegu kuus aastat keset kõige mitmekülgsemat inimeste, kultuuride ja arvamuste kompotti, võin kindlalt öelda, et inimesi eristab kultuur ja haritus, mitte rass. Kahjuks oskab inimene hinnata vaid seda, mida näeb. Ja musta on liiga lihtne eristada valgest.“
Kommentaarid
Postita kommentaar