Kersti Kivirüüt "Mäng mõisa peale"

Pean ütlema, et raamatut „Mäng mõisa peale“ kätte võttes oli Kersti Kivirüüt minu jaoks tundmatu nimi.  Vikipeediast võib lugeda tema kui kirjaniku kohta järgmist: Kirjanikuna esindab Kersti Kivirüüt etnohorrori žanri. Tema teostes toimuvad sündmused peamiselt tänapäeval. Moodsasse olmereaalsusesse põimuvad müstilised olendid ja paranormaalsed nähtused. Lävepiir selle ja tolle ilma vahel on Kersti Kivirüüdi teostes hägustunud. Loomingulist ainest ammutab Kersti Kivirüüt eesti rahvaluulest ja kohapärimusest.

Kõnealune teos oli siiski midagi muud ja paranormaalsed nähtused ning  etnohorror jäävad tema teistesse teostesse („Okultismiklubi“, „Kakukabel ja teisi tondijutte“, „Värav“). „Mäng mõisa peale“ viib meid hoopis 19.sajandi Tartusse, kus veedab „jõudeelu nautiva aadliku väsitavat logelemist täis argipävi“ ennast krahvina esitlev iirlane Sean O`Donnell. Endisel Corki tänavate varaste krahvil on usalduslikud suhted nii kohaliku põlisaadli kui mittesakslaste esindajatega ning suust suhu leviv delikaatsete probleemide lahendaja kuulsus. Ägli mõisa paruni von Blaubergi juhtumi lahendamine ongi selle raamatu sisu. Loos kohtab mitmeid ajaloos tuntud nimesid, kuigi päris ajalooliste tegelastega neil tõenäoliselt mingit pistmist pole. Üheks värvikaks tegelaseks nende hulgas on estofiilist Chritian von Neff, kes isehakanud detektiivi Liivimaa rännakutele humoorikat vürtsi lisab. Lugu on ladusalt kirja pandud, kergesti loetav ja üsna lõbus lugemine. Natuke põnev ka.  Miks mitte vaadata Eestit ja ajalugu ka sellises võtmes!

Raamatu andis välja kirjastus Tänapäev  2017.aastal.