Pean ütlema, et raamatut „Mäng mõisa peale“ kätte võttes oli
Kersti Kivirüüt minu jaoks tundmatu nimi.
Vikipeediast võib lugeda tema kui kirjaniku kohta järgmist: Kirjanikuna esindab Kersti Kivirüüt
etnohorrori žanri. Tema teostes toimuvad sündmused peamiselt tänapäeval.
Moodsasse olmereaalsusesse põimuvad müstilised olendid ja paranormaalsed
nähtused. Lävepiir selle ja tolle ilma vahel on Kersti Kivirüüdi teostes
hägustunud. Loomingulist ainest ammutab Kersti Kivirüüt eesti rahvaluulest ja kohapärimusest.
Kõnealune teos oli siiski midagi muud ja paranormaalsed
nähtused ning etnohorror jäävad tema
teistesse teostesse („Okultismiklubi“, „Kakukabel ja teisi tondijutte“,
„Värav“). „Mäng mõisa peale“ viib meid hoopis 19.sajandi Tartusse, kus veedab
„jõudeelu nautiva aadliku väsitavat logelemist täis argipävi“ ennast krahvina
esitlev iirlane Sean O`Donnell. Endisel Corki tänavate varaste krahvil on
usalduslikud suhted nii kohaliku põlisaadli kui mittesakslaste esindajatega
ning suust suhu leviv delikaatsete probleemide lahendaja kuulsus. Ägli mõisa
paruni von Blaubergi juhtumi lahendamine ongi selle raamatu sisu. Loos kohtab
mitmeid ajaloos tuntud nimesid, kuigi päris ajalooliste tegelastega neil
tõenäoliselt mingit pistmist pole. Üheks värvikaks tegelaseks nende hulgas on
estofiilist Chritian von Neff, kes isehakanud detektiivi Liivimaa rännakutele
humoorikat vürtsi lisab. Lugu on ladusalt kirja pandud, kergesti loetav ja üsna
lõbus lugemine. Natuke põnev ka. Miks
mitte vaadata Eestit ja ajalugu ka sellises võtmes!
Raamatu andis välja kirjastus Tänapäev 2017.aastal.
Kommentaarid
Postita kommentaar