Leslie Peirce "Hürrem. Idamaa valitsejanna. Kuidas Euroopa päritolu orjatarist sai Osmanite impeeriumi sultaniemand"

 

Raamatu näol on tegemist tõsiseltvõetava ajalooraamatuga, seega pole raamatust oodata kerget meelelahutust nagu võis kogeda üledramatiseeritud sarjas „Sajandi armastus”. Autoriks on tunnustatud Osmanite impeeriumi ajaloolane.

Hiljuti näidati Eestis ka ülemaailmset populaarsust kogunud telesarja „Sajandi armastus”. Sarja tegevus toimus peamiselt serailides (hoonete kompleks, kogukond õukonnale ja teenijaile), kuid raamatust on võimalik lugeda märksa üksikasjalikumalt näiteks tolleaegsete kommete, mõttemaailma ja käitumise kujunemisest, perekondlike sidemete olulisusest ja omapärast,islami ning ka moslemi kohustustest jpm.

Raamatu peategelane Hürrem, keda väljaspool Türgit, Euroopas nimetati Roxolana´ks (Ruteenlannaks), oli tõenäoliselt sündinud kas Ukrainas või Poolas. Tema sünnikoha au on endale tahtnud mõned teisedki riigid. Igatahes püstitasid ukrainlased 1999. a Hürremile uhke pronkskuju Rogatõni linna, tähistamaks tema Ukraina päritolu. 

Kui seletada raamatu sisu üldsõnaliselt, siis võiks üldisemalt kitsamale kirjeldusmeetodit kasutades öelda, et see on suurepärane raamat ajaloohuvilisele, keda huvitab islamimaade ajalugu – antud juhul küll, kui konkreetsest riigist rääkida, siis Türgi ajalugu.

Türgi riigi ajaloo seisukohast on see raamat aga Osmanite impeeriumist. Ja Osmanite impeeriumi ajaloo perioodi arvestades räägib raamat Suleiman Toreda valitsemisajast, mida mõjutas Hürrem, kes oli tavatult üle mitme sajandi saanud seaduslikuks sultani abikaasaks, olles ühtlasi impeeriumi mõjuvõimsaim naine.

Kogu raamatu võtmetegelaseks on tõepoolest Hürrem, kelle elust ja tegevusest lähtuvalt saame ülevaate Osmanite impeeriumi ajastust. Vaatamata sellele, et Hürremi elu ja tegevuse kohta on alles jäänud vähe kirjalikke tõendeid ning tema elujoonel on mitmeid tühimikke, pakub raamat tõenäosusi ja visandab võimalusi. Ehk teisisõnu öeldes kasutab kirjanik ajaloo andmeid, et taastada tõenäoline ajastu tegevus ja olustik seades keskmesse Hürremi. Hürremi kui endise orjatari teekond sultani seaduslikuks naiseks ja troonipärijate emaks on omaette ime või siis ka mõningal määral asjade kokkulangevus. Üks on kindel: tegemist on naisega, kes on oma elu suureks ja kuulsaks elanud. Kahtlemata on seda huvitav lugeda.

Ajaloo vaade aga ei piirdu ainult Türgi riigiga, vaid laieneb kohati Euroopa suurte valitsejateni. Muide, Hürrem, kes oli ühtlasi nii oma riigi poliitik kui diplomaat, pidas kirjavahetust mitmete suurte Euroopa monarhide abikaasadega.

Hürremist on alles jäänud väike hulk kirjalikke andmeid: kirjad Suleimanile ja mitmed põhikirjad, mida Hürrem oma heategevuslike asutuste tarvis kirjutas. Vaatamata sellele, et päris kindlalt pole siiani tõendatud Hürremi päritolu ega tegelik nimi, ei tee see olematuks tema mõjuvõimsust Türgi riigi ajaloos.

Soovitan lugeda!