Kuido Merits "Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana"

Raamat lugemiseks kõikidele, kes on koolis õppinud, õpetanud või õpetavad. Ja eriti lastevanematele.

Raamatu seljale on kirjutatud, et autor Kuido Merits on töötanud välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel, sealhulgas poliitikadiplomaadi ja asejuhina Eesti esindustes Riias, New Yorgis ja Kiievis. Lisaks veel mitmeid toimekaid töökohti, pluss ajaloo eriala diplom Tartu Ülikoolist.

Ajalooõpetaja ameti pidamiseks peaks sellest jätkuma küll ja veel ning Meritsa elus saabubki see aeg, kus tal tuleb otsustada, kas võtta vastu õpetaja ametikoht või mitte võtta.

Ta võtab koha vastu, töötab aastakese õpetajana ja kirjutab oma kogemusest raamatu.

Tegemist on ühe suure Tallinna gümnaasiumiga, kuid autor siiski ei lasku üksikasjadesse ning seega pole kool ja selle suurus väga oluline. Küll aga on oluline üldine olustik ja kooli aura, mis tõenäoliselt tänapäeva Eestis kooliti väga palju ei erinegi. Autor on üpris aus kogu olukorra suhtes, sealhulgas enda suhtes. Ta kirjeldab situatsioone, mis leidsid aset temaga, tema õpilastega ja tema klassis.

Vaatamata sellele, et autori sõnavara on küllaltki julge, tundub mulle, et ta on olukordade kirjeldamisel kõvasti pidurit tõmmanud. Kuidas sa ikka neid noori kirud, ise oled ju ka noor olnud ja ammu teada tõsiasi on seegi, et noorus on teadagi igal ajal hukas. Ent ometi saavad neist "hukas noortest" täiskasvanud ja lapsevanemad, kel lasub vastutus, mida nad imekombel isegi kenasti kannavad. Mulle tundub, et sellisest dilemmast ongi kogu jutt kantud ja seega ehk pehmemalt kirja pandud, kui reaalne olukord tegelikkuses on ning lugeja saab aimu, mida üks õpetaja peab läbi ja üle elama oma ametis.