Allpool on võimalik tutvuda valikuga raamatukogutöötajate poolt loetud tõlkekirjandusest, mida võib julgelt teistelegi soovitada.
Antti Tuuri „Igitee“
Tõlkeraamatutest osutus hindajate arvates parimaks teoseks Antti Tuuri "Igitee".
Viimast ajendas lugema ka kinos menukalt jooksnud film.
"Antti Tuuri „Igiteed“ lugesin juba aasta tagasi originaalis ja olin siis juba raputatud. Vahepeal elamus ununes, aga nüüd sai filmi vaadates jälle üles äratatud. Ka see pidi olema ju inimeste maailm, aga oli hoopis maapealne põrgu. Vaatajal-lugejal nööris kurku, keha kangestus, aga teravdas meeli ja mõtlemist. Kahjuks ei ole garantiid, et see kõik kusagil maailmas ei kordu. Meie igapäevased kurtmised tunduvad sellise loo valguses enamjaolt isekate otsitud probleemidena."
"Tõsielusündmustel põhinev raamat räägib 1930. aastail aset leidnud terrorist Soomes ja Nõukogude Karjalas. Tegemist on mahavaikitud episoodiga Soome ajaloos, mil paremäärmusliku Lapua liikumise aktivistid tapsid ja küüditasid Nõukogude Liitu neid, keda kahtlustati kommunistlikes vaadetes.
Antti Tuuri „Igitee“
Tõlkeraamatutest osutus hindajate arvates parimaks teoseks Antti Tuuri "Igitee".
Viimast ajendas lugema ka kinos menukalt jooksnud film.
"Ajalooliselt ja kultuurilooliselt hariv romaan, mis põhineb tõsielulistel sündmustel. Ma polnud varem midagi kuulnud äärmuslikust ühendusest Soomes, nagu Lapua liikumine, mis tekkis peale I maailmasõda ning mis, nii öelda võitles kommunistidega, tappes neid, või siis küüditades Venemaale. Raamatus on ilustamata lahti kirjutatud meie põhjanaabrite soomlaste sünged läbielamised endise Karjala aladel, kus nad Ameerikast ja Kanadast naasnutena üritasid üheskoos idealistlikult üles ehitada kolhoose ja nõukogude riiki. Raamat tekitas tunduvalt suurema vendlustunde soomlastega, teades, et nemadki on üle elanud sellised rahva massihävitamised."
"Antti Tuuri „Igiteed“ lugesin juba aasta tagasi originaalis ja olin siis juba raputatud. Vahepeal elamus ununes, aga nüüd sai filmi vaadates jälle üles äratatud. Ka see pidi olema ju inimeste maailm, aga oli hoopis maapealne põrgu. Vaatajal-lugejal nööris kurku, keha kangestus, aga teravdas meeli ja mõtlemist. Kahjuks ei ole garantiid, et see kõik kusagil maailmas ei kordu. Meie igapäevased kurtmised tunduvad sellise loo valguses enamjaolt isekate otsitud probleemidena."
"Tõsielusündmustel põhinev raamat räägib 1930. aastail aset leidnud terrorist Soomes ja Nõukogude Karjalas. Tegemist on mahavaikitud episoodiga Soome ajaloos, mil paremäärmusliku Lapua liikumise aktivistid tapsid ja küüditasid Nõukogude Liitu neid, keda kahtlustati kommunistlikes vaadetes.
Autor kirjeldab peategelase saatuse läbi väga tõetruult ajastu traagikat, julmust ja halastamatust ning samas inimlikuks jäämist vaatamata sellele kõigele. Raamat on vapustav ja hinge minev ning paneb mõtisklema selle üle, milliste pseudoprobleemidega inimesed vahel ikka tegelevad, mõtlemata inimesi tabanud tõelistele õudustele."
Michel Houellebecq "Alistumine"
"Michel Houellebecq "Alistumine" on hoiatusromaan islami sobimatusest euroopalikku kultuuriruumi. Islami hiiliv pealetung saab võimalikuks tänu liigtolerantsetele ja kaastundlikele Euroopa Liidu riikide poliitikutele ja valitsustele, kes mängivad oma poliitmängudega ennast auti. Isegi Sorbonne`i ülikooli professor Francois, kellel suur osa ajast kulub keskeakriisi leevendusvaludes(rõõmudes), annab alla raha (sest raha islamiseerimiseks naftariikidel jätkub), töökoha ning karjääri huvides ja astub islami usku. Kohustuslik raamat kõigile, kellele tänapäeva maailm korda läheb."
Pam Jenoff „Päästetud”
"Kuuest eesti keeles ilmunud Pam Jenoffi teosest on loetud neli, mis kõik on meeldinud. „Päästetud” on romaan kahe naise sõprusest, eneseohverdusest ja vapustavast saatusest Teise maailmasõja ajal. Peategelane on juuditar. Raamatus on nii armastust, põnevust, kui ka koledust.
Kui kuueteistaastane Noa on muutunud oma perele häbiplekiks, visatakse ta kodunt välja. Ta on Saksa sõdurist rase ja teda sunnitakse lapsest loobuma. Noa elab ühes väikeses raudteejaamas, mida ta koristab, et end ülal pidada. Kui Noa avastab kaubavaguni, täis kümneid juudi imikuid, kes viiakse koonduslaagrisse, tuleb talle meelde laps, kes temalt ära võeti. Ja sellel hetkel muutub ta elu – ta haarab ühe lapse sülle ja põgeneb."
Florian Illes "1913. Sajandi suvi"
Charles Bukowski "Sink leiva vahel"
""Sink leiva vahel" on skandaalse ja andeka Bukowski vaimukalt kirjapandud Ameerika lapsepõlvelugu (alter ego Henry Chinaski). Hullu ja karmi endisest sõdurist isa järglasena ei ole see muidugi kerge, aga raamat ise on tema parimaid. Bukowskil on oma lugejad ja austajad, sest peale seksi ning alkoholi võib ta kirjutada kõigest, mis teda köidab Los Angelese baarides, üüritubades, hipodroomidel, kus ta veetis peaaegu pool sajandit."
Charles Bukowski "Ikkagi on tore olla Bukowski"
Huvitavaks ja tänuväärseks täienduseks tema senitõlgitud teostele on luuleraamat "Ikkagi on tore olla Bukowski":
nii see kord juba on...
mõnikord kui enam hullemini
olla ei saaks
kui kõik töötab su vastu
ja närib su kallal
ja tunnid, päevad, nädalad
aastad
näivad raisku minevat -
pimedas oma voodis
selitades
lakke vahtides
tuleb mõte, mida paljud
peavad eemaletõukavaks:
ikkagi on tore olla
Bukowski
Mark Vanhoenacker „Taevarännud piloodi seltsis”
Stedman, M.L. „Valgus ookeanide vahel”
Polina Žerebtsova „Sipelgad klaaspurgis: Tšetšeenia päevikud 1994-2004”
"Polina, kes on sõja alguses, õigem on öelda sõdade alguses, üheksa aastane, paneb kirja oma päevasündmused.
(Esimene sõda: 11. detsember 1994 – 31. august 1996. Teine sõda algas Venemaa poolt 1999.) Polina päevadesse mahub paljutki: alates tubade koristamisest kuni pommitamiseni. Lisaks siin-seal mõni laip tänaval, mure koera pärast, igapäevased toiduotsingud, kooliõpingud, hukkunud sõbrad, armumine ja õnnelikult möödaläinud päev, kui vedas, et juhuslik kuul oli lähedalt mööda vihisenud. 2004. aastal 19-ne aastasena lahkub Polina Tšetšeeniast, kus elu on endiselt õnne küsimus. Praegu elab ta Soomes.
Üks asi on kuulda sõja kohta uudistest televiisorist või lugeda ajalehest, teine asi on elada sõjaolukorras. Raamatut lugenuna saan ma aru, et meediauudised ei ütle ega edasta sõja kohta tegelikult mitte midagi. Mõtlemapanev."
(Esimene sõda: 11. detsember 1994 – 31. august 1996. Teine sõda algas Venemaa poolt 1999.) Polina päevadesse mahub paljutki: alates tubade koristamisest kuni pommitamiseni. Lisaks siin-seal mõni laip tänaval, mure koera pärast, igapäevased toiduotsingud, kooliõpingud, hukkunud sõbrad, armumine ja õnnelikult möödaläinud päev, kui vedas, et juhuslik kuul oli lähedalt mööda vihisenud. 2004. aastal 19-ne aastasena lahkub Polina Tšetšeeniast, kus elu on endiselt õnne küsimus. Praegu elab ta Soomes.
Üks asi on kuulda sõja kohta uudistest televiisorist või lugeda ajalehest, teine asi on elada sõjaolukorras. Raamatut lugenuna saan ma aru, et meediauudised ei ütle ega edasta sõja kohta tegelikult mitte midagi. Mõtlemapanev."
"Michel Houellebecq "Alistumine" on hoiatusromaan islami sobimatusest euroopalikku kultuuriruumi. Islami hiiliv pealetung saab võimalikuks tänu liigtolerantsetele ja kaastundlikele Euroopa Liidu riikide poliitikutele ja valitsustele, kes mängivad oma poliitmängudega ennast auti. Isegi Sorbonne`i ülikooli professor Francois, kellel suur osa ajast kulub keskeakriisi leevendusvaludes(rõõmudes), annab alla raha (sest raha islamiseerimiseks naftariikidel jätkub), töökoha ning karjääri huvides ja astub islami usku. Kohustuslik raamat kõigile, kellele tänapäeva maailm korda läheb."
"Kuuest eesti keeles ilmunud Pam Jenoffi teosest on loetud neli, mis kõik on meeldinud. „Päästetud” on romaan kahe naise sõprusest, eneseohverdusest ja vapustavast saatusest Teise maailmasõja ajal. Peategelane on juuditar. Raamatus on nii armastust, põnevust, kui ka koledust.
Kui kuueteistaastane Noa on muutunud oma perele häbiplekiks, visatakse ta kodunt välja. Ta on Saksa sõdurist rase ja teda sunnitakse lapsest loobuma. Noa elab ühes väikeses raudteejaamas, mida ta koristab, et end ülal pidada. Kui Noa avastab kaubavaguni, täis kümneid juudi imikuid, kes viiakse koonduslaagrisse, tuleb talle meelde laps, kes temalt ära võeti. Ja sellel hetkel muutub ta elu – ta haarab ühe lapse sülle ja põgeneb."
"Saksa kirjaniku Florian Illiesi raamat kirjeldab Esimese maailmasõja eelset aastat kunstiinimeste, teadlaste, leiutajate ja poliitikute eludest inspireeritud pildikeste kaudu. Raamat on mõnusa huumoriga ja ladusalt kirja pandud, kuid raamatut lugedes soovitan arvuti või nutiseadme läheduses hoida – nii oli mul endal mugav kohe nimetatud kunstiteoseid ja heliteoseid internetist välja otsida ning vaadata/kuulata."
""Sink leiva vahel" on skandaalse ja andeka Bukowski vaimukalt kirjapandud Ameerika lapsepõlvelugu (alter ego Henry Chinaski). Hullu ja karmi endisest sõdurist isa järglasena ei ole see muidugi kerge, aga raamat ise on tema parimaid. Bukowskil on oma lugejad ja austajad, sest peale seksi ning alkoholi võib ta kirjutada kõigest, mis teda köidab Los Angelese baarides, üüritubades, hipodroomidel, kus ta veetis peaaegu pool sajandit."
Huvitavaks ja tänuväärseks täienduseks tema senitõlgitud teostele on luuleraamat "Ikkagi on tore olla Bukowski":
nii see kord juba on...
mõnikord kui enam hullemini
olla ei saaks
kui kõik töötab su vastu
ja närib su kallal
ja tunnid, päevad, nädalad
aastad
näivad raisku minevat -
pimedas oma voodis
selitades
lakke vahtides
tuleb mõte, mida paljud
peavad eemaletõukavaks:
ikkagi on tore olla
Bukowski
Mark Vanhoenacker „Taevarännud piloodi seltsis”
"Piloodi
ja vabakutselise kirjaniku rahulik ja kaunis lugu avab saladuseloori
piloodi töölt ning räägib sellest, mis on seotud lennukite ja
lendamisega. Lendamises on midagi võimsat ja ülevat ning autor
jutustab oma tööst suure armastuse ja südamesoojusega."
"Erakordselt liigutav lugu inimestest, kes otsivad oma kohta maailmas, kus ühe inimese õigus on teise jaoks traagiline kaotus.
Tom Sherbourne saab tööd väikese saare majakavahina ja kolib sinna oma noore naisega. Ühel ööl toovad lained randa paadi, milles on väike tüdruk ja tema surnud isa. Kuna Tomi naine on kaotanud oma lapse, siis kiindub ta väikesesse ja Tomi vastuseisust hoolimata sünnib otsus laps ise üles kasvatada, selle asemel, et otsida üles tema tõeline ema. Kui aastate möödudes ema leitakse, toob see südamevalu mõlemale poolele. Psühholoogiliselt rasked teemad, aga huviga loetav ja palju kaasamõtlemisainet pakkuv. M. L. Stedmani debüütromaan „Valgus ookeanide vahel" on viimaste aastate menukaim Austraalia päritolu kirjaniku romaan. Raamat valiti 2012. aastal Goodreadsi lugejate lemmikuks."
Imogen Robertson „Pariisi talv”, 2015
Imogen Robertson „Pariisi talv”, 2015
"Ajalooline romaan Pariisist, kunstitudengidest, rikastest ja vaestest aga ka pisut kriminaalne. Inglise väikelinnast pärit andekas Maud, kõrgseltskonna iludus venelanna Tanja ning alamklassi kuuluv prantslannast modell Ivette on noored, oma kohta elus otsivad naised, kes kohtuvad Belle epoque’i aegses Pariisis naistele mõeldud kunstiakadeemias. Peategelasel Maudil on rahanappuse tõttu suurlinnaeluga järjest raskem hakkama saada, kuid just siis näitab elu talle oma helgemat poolt. 1909. aasta talvel, kui Seine tõuseb üle kallaste, lõhkudes sildu ja ujutades üle tänavaid, muutub lugu kriminaalseks – saatuse käsi tõukab Maudi tuledesäras aastavahetust tähistavas linnas pimedusse. Huvitav ja põnev lugemine." Seda raamatut on tutvustatud ka meie blogis
Péter Gárdos “Koidupalavik”, 2016
"Raamatu autor toob lugejate ette oma vanemate armastuse loo. Raamatu autoriks on poeg, kes alles pärast isa surma saab teada, et vanemad on kõik oma kirjad alles hoidnud. Seega põhineb raamat Ungari juudi päritolu autori vanemate 1945. aastal kuus kuud kestnud kirjavahetusel pärast isa vabanemist Belseni kontsentratsioonilaagrist ning Rootsi ravilesaatmist. Ta hangib 117 Rootsis ravil oleva ungarlanna nimed ja aadressid ning kirjutab neile kõigile kirja lootuses leida armastust vaatamata sellele, et arst prognoosib talle vaid pool aastat elada. Üks kirjale vastanuist on autori ema. Vaatamata kõigile katsumustele nad abielluvad ja loovad pere. Raamat käsitleb antud perioodil toimunud kohutavaid sündmusi, kuid annab ka edasi raamatu tegelaste lootuseid, rõõme ja kordaminekuid."
Amelie Nothomb "Helge nostalgia"
"Tänu diplomaatidest vanematele veetis Amélie Nothomb suure osa oma lapse- ja nooruspõlvest Jaapanis ja mujal Aasias. Kui temast hakatakse dokumentaalfilmi tegema, siis naaseb ta 20 aasta möödudes oma lapsepõlvemaale Jaapanisse. Kohtumised oma vana hoidjaga ning noorpõlvearmastusega on äärmiselt liigutavad ja südamlikud."
Kommentaarid
Postita kommentaar