Kirjastus Tänapäev on välja andnud uue Ene Sepa noorteromaani "Jagatud elu". Seda raamatut soovitan eelkõige hobustega eelnevalt kokkupuutunud inimestele, sest kohati on raamatu alguses kasutatud terminid ebaselged. Kahjuks ei olnud mõisteid kusagil ka lahti seletatud, aga see selleks.
Lugu räägib noorest Sigridist, kes käib igal võimalikul hetkel hobusetallis ratsutamas. Tema lemmik hobune on Mileedi, kellega ta möödunud suvel võistlustel esikoha sai.
Algamas on suvevaheaeg ja Sigrid kujutab juba ette kuidas ta kõik kolm suvekuud iga päev ainult Mileediga ratsutada saab. (Siinkohal toon välja täpsustuse, et Mileedi ei ole tegelikult Sigridi oma. Ta on lihtsalt harjunud temaga iga päev sõitma)
Ent suured plaanid lähevad sassi, kui talli omanik teatab uuest sõitjast, kes samuti suveperioodiks talli tuleb. Sigridile tundub, et nagu tema kiuste pannakse uus sõitja TEMA Mileediga sõitma. Sigrid peab oma hobust jagama hakkama ja ta arvab, et ainult temale tehakse ülekohut, sest kõik teised saavad oma vanade hobustega edasi sõita. Seoses sellega tekivad tallis hõõrumised, sest Sigrid ei kavatse hapu olukorra juures head nägu teha. Sigridile tundub, et ka kõik tema sõbrad hoiavad pigem uue sõitja poole, kui Sigridi poole.
Kui ühel hetkel talli omanik Sigridi korrale kutsub ja talle tekkinud olukorda selgitab, hakkab ka Sigrid lõpuks aru saama, et uus sõitja ei olegi nii hull.
Miks mulle see raamat meeldis? Sest vahel on hea selliseid pingeolukordi kõrvalt vaadata. Vahest on ju tunne, et ainult teile tehakse liiga, eks? Keegi ei toeta teid ja kõik hoiavad uue tuttava poole... Ja siis tuleb inimene, kes paneb teid ka teisest vaatevinklist asjale lähenema. Nagu ka antud raamatus selgub, on talliomanikul ainult head kavatsused, et Sigridit edasi arendada.
Kommentaarid
Postita kommentaar