Lugemispäevik

Ilmar Tomusk on taaskord hakkama saanud ühe vahva lasteraamatuga, mille peategelaseks on viieaastane Triin. Seega on raamat mõeldud pere pisematele lastele. Samas jagub põnevat lugemist ka suurematele lastele ja täiskasvanutele.  Viieaastasel Triinul on oma tuba. No mitte küll päris oma tuba, sest aeg-ajalt käivad seal ema ja isa ka. Triinule meeldib oma tuba väga, sest seal on rõdu, kus on peaaegu sama soe kui toas. Isa ütleb selle kohta, et Triinu rõdu on nagu kasvuhoone ja seal võiks tomateid ja kurke kasvatada.  Triinul on kaks kõige armsamat mänguasja: mängukaru Onu Rein ja pehmest plastmassist mänguauto Tädi Maarika. Kui Triinu õhtul magama läheb, paneb ta Onu Reinu ühele poole patja ja Tädi Maarika teisele poole patja. Niimoodi on hea rahulik magama jääda. Triinul on ka sõbrad - Liisu ja Oliivia.  Liisu emale meeldib hirmsasti lobiseda.  Kõigepealt räägib ta õpetajale pika jutu sellest, mida Liisu süüa ei tohi: mannaputru, vorsti, pähkleid, kommi, juu...

Viimastel kümnenditel on inimesed roboteid arendanud järjest võimsamaks ja võimekamaks, kuid inimesele võrdväärse intelligentsusega masinat pole siiani olemas – pole loodud ei „Tähesõdade” kõnelevaid roboteid ega Michael Knighti autot KITT. Miks on taolised tehisintellektid jäänud ulmefilmide ja -kirjanduse valdkonda, sellest on väga huvitavalt ja põnevalt kirjutanud Andres Laan raamatus „Tehisintellekt: loomadest ja masinatest”. Autor selgitab tehisintellekti toimimist igapäevaeluliste seadmete abil ja toob näiteid nii ajaloost kui ka tänapäeva elust. Autor vastab raamatus paljudele küsimustele, näiteks: Kas õhukonditsioneer on millegi poolest elusolendile sarnane? Kuidas aitab kassi aju neuronite uurimine isejuhtivat autot nägema õpetada? Kuidas saame üldse väga erinevate süsteemide intelligentsust võrrelda? Kuidas mõjutab tehisintellekt ja arvutustehnoloogia inimkonna vaimset ja majanduslikku heaolu? Ta esitab ka mõistatusi: kui varaste tänaval on üheksa varast ük...

„Sel pikal ajal“ on avateos uuele raamatusarjale, kus tuntud kirjanikud on võtnud oma romaani aluseks mõne südamelähedase Shakespeare’i näidendi. Jeanette Winterson romaani aluseks on Shakespeare’i „Talvemuinasjutt“. Winterson on oma teoses üle võtnud Shakespeare’i süžee ning raamatutegelaste nimedki sarnanevad algtekstiga, kuid tegevus on toodud kaasaega. Lugejatele, kes „Talvemuinasjuttu“ lugenud ei ole (näiteks nagu mina), on raamatu alguses ka originaalteksti lühikokkuvõte. Wintersoni uusversioon on arusaadav ja nauditav lugemine, sest tekst on niivõrd oskuslikult kirja pandud, et tihti lugesin lauseid ja lõike korduvalt üle.  Näiteks järgnev lõik, mille juurde raamatus kordi tagasi pöördusin: Ja maailma tõttab edasi, hoolimata rõõmust või meeleheitest või ühe naise saatusest või ühe mehe kaotusest. Ja me ei saa tunda teiste inimeste elu. Ja me ei saa tunda meie enda elu rohkem kui üksikasjades, mida oskame hallata. Ja asjad, mis meid igaveseks muudavad, juhtuvad, il...

Liina Metsküla raamat sattus mulle kätte juhuslikult, peale põgusat sirvimist leidsin, et ma tahan seda kindlasti lugeda. Raamat on ülesehituselt loogiline. Esimeses peatükis jagab autor muuhulgas soovitusi, miks üldse reisile minna, millal reisile minna, kust osta lennupileteid, mida silmas pidada reisikindlustuse tegemisel, kuidas valida majutus. Kasutan sõna "muuhulgas" seetõttu, et käsitletavaid teemasid on tõesti väga palju, siin väljatoodu on vaid väike osa. Teisest peatükist võib leida soovitused, kuhu võiks reisida. Inimeste eesmärgid, ajalised ja rahalised võimalused on ju erinevad, seega ei sobi iga sihtkoht kõigile. Välja on toodud näiteks odavad sihtkohad nii Euroopas kui väljaspool Euroopat, ägedad rannareiside sihtkohad ja palju muud. Kolmas peatükk keskendub üksi reisimisele. Autor kirjeldab üksinda reisimise plusse, miinuseid ja ohtusid. Neljandast peatükist võib saada aimu, millele pöörata tähelepanu pikalt reisides, alustades lähedastele plaanist ...

Hanna oli noor juudi ämmaemand 16 sajandi Veneetsias. Tal oli alati olnud raske keelduda teisi abistamast, olgu abivajajaks haavatud lind või sünnitusvaludes naine. Emade ja laste päästmiseks  kombineeris Hanna kahest lusikast sünnitustangid. Need küll päästsid elusid, aga olid vastuolus usuga. Ühel pimedal õhtul tuleb Hanna juurde rikas kristlane, kes palub abi rikka proua sünnitusele. „Räägitakse, et te suudate kõik kiuslikud beebid emade kõhust välja meelitada.” Veneetsia parim ämmaemand – nii kristlaste kui ka juutide seas. Senini on Hanna olnud korralik juudi naine. On kuuletunud oma mehele ja rabile, aga seekord otsustab ta, et Jumalal ei saa midagi selle vastu olla, kui ta päästab ilmsüüta lapse. Kuna juutidel on keelatud kristlastele arstiabi anda, seisab noore naise ees võimatu valik: kas rikkuda seadust ning päästa inimelu teades, et ta võib oma üleastumisega ohtu seada kõigi getoasukate elu, või jääda kuulekalt koju ja elada teadmisega, et ta on jätnud hädasolija a...

Maud on eakas ja tugevate mäluhäirete all kannatav inglise vanaproua, kellele ühel hetkel hakkab tunduma, et tema sõbranna Elizabeth on kadunud. Mõte ei anna talle rahu ja vanadaam alustab detektiivitööd, mis pole üldse lihtne olukorras, kus ta andes naabrite ukse taga kella, ei mäleta selle avanemisel enam, miks ta seda tegi. Küll aga toob see otsingusaaga kusagilt mälusopist esile hoopis ühe teise kadumise loo sõjajärgsest ajast, mil Maud oli alles noor tüdruk ja tema täiskasvanud õde ühel päeval enam koju ei tulnud.  Raamatus on osavalt põimitud olevik minevikuga ja lõpuks leiavad mõlemad juhtumid ka lahenduse. Omaette kogemuse saab lugemise ajal viibides inimese nahas, kes kõik pidevalt ära unustab: ta teeb tassi teed, aga unustab seda juua, mistõttu vedeleb kõikjal majas joomata teetasse,  hakkab kuhugi minema, aga poolel teel ei mäleta ta enam kuhu ja miks ning eksib ära, lõpuks elab ta naise juures, kes „meenutab talle ta oma tütart“. Kogu Maudi maailm on üles ehit...