Emma Cline "Tüdrukud"

Olen üsna järjestikku sattnunud lugema juba teist juhikultusest rääkivat raamatut (enne siis Peter Stjernströmi "Liblikapoiss").  Mõlemat lugu ühendab see, et karismaatilise liidri mõjuvõimu all olevad inimesed on võimelised korda saatma uskumatuid tegusid kahtlemata milleski. Kõige raskem oli lugeda Emma Cline romaani viimaseid peatükke, kuna kirjutatud on vägivallast, mis suunatud lapse vastu, samuti on läbivaks teemaks alaealiste manipuleerimine ja seksuaalne ärakasutamine laulja-laulukirjutaja ning sekti liidri Russelli poolt.

Emma Cline sai oma debüütromaani kirjutamiseks inspiratsiooni 60-ndate lõpul San Fransiscos ja Los Angeleses tegutsenud kultusliku rühmituse Family tegevusest ning nende liidri Charles Willis Mansoni kavandatud mõrvadest. Kirjastus pidas romaani niivõrd heaks, et talle maksti 2 miljonit dollarit ettemaksu.

60-ndate lõpp Californias- ikka veel rock'n'rolli, seksi, narkootikumide ja vägivalla õitseaeg. 14-aastase Evie vanemad on äsja lahutanud, ta on riius oma sõbrannaga ning tunneb ennast üksildase, valesti mõistetuna ja kõrvalejäetuna. Pargis näeb ta tüdrukuid, kelle vaba ja muretu olek justkui hüpnotiseerib teda, eriti Suzanne. Suzanne viib Evie rantšosse, kohta, kus sektiliikmed koos elavad. Evie tunneb, et lõpuks pannakse teda tähele ja imetletakse ning see on kõik, mida ühele segaduses teismelisele vaja. Esmalt võtab Evie endale vaatleja rolli ning pendeldab kodu ja rantšo vahet, kuid Suzanne tähelepanu võitnuna satub ta juba täielikult võrku, millest pääsemine on lootusetu.