Programmeerimisega tasub tutvuda juba lapseeas, et hiljem oleks suurem valik erialasid, mille vahel sobivat ülikooli otsides valida. Programmeerimine arendab tehnilisi oskusi, loogilist mõtlemist ja loomingulisust.
Selleks, et koodi kirjutamata programmeerimise loogikat tundma õppida, on välja mõeldud programm Scratch, aga ka näiteks Construct 2 ning Stencyl. Nendes kõigis saab mängude ja animatsioonide tegemiseks kasutada visuaalseid elemente. Kui selliste programmeerimiskeeltega on tutvust tehtud, on juba palju lihtsam õppida koodi kirjutama keerulisemates programmeerimiskeeltes, nagu Python, Java, C++, Ruby või mõni teine.
Mul on hea meel, et programmeerimise käsiraamatuid lastele ja algajatele on hakatud välja andma eesti keelde tõlgituna.
Selleks, et koodi kirjutamata programmeerimise loogikat tundma õppida, on välja mõeldud programm Scratch, aga ka näiteks Construct 2 ning Stencyl. Nendes kõigis saab mängude ja animatsioonide tegemiseks kasutada visuaalseid elemente. Kui selliste programmeerimiskeeltega on tutvust tehtud, on juba palju lihtsam õppida koodi kirjutama keerulisemates programmeerimiskeeltes, nagu Python, Java, C++, Ruby või mõni teine.
Mul on hea meel, et programmeerimise käsiraamatuid lastele ja algajatele on hakatud välja andma eesti keelde tõlgituna.
Alustan raamatust, mis on mõeldud kõige noorematele arvutihuvilistele. Rosie Dickinsi raamatut „Avasta arvutid ja programmeerimine” (2016) võiks lapsevanem juba eelkooliealisele lapsele ette lugeda. Raamatus on võimalik piltlikult öeldes piiluda arvuti sisse ja uurida, kuidas riistvara komponendid töötavad. Samuti saab koos lapsega tutvuda arvuti loomise ajalooga.
Üldiselt aga eeldab programmeerimine ikkagi lugemis- ja kirjutamisoskust. Seda kohta, kus selles raamatus põgusalt Scratchi tutvustatakse, tasub vaadata alles siis, kui lapsel on lugemisoskus omandamisel või juba selge. Et laps saaks Scratchis programmeerimist katsetada, peaks ta suutma vähemalt veerida, mida on skriptide plokkidele kirjutatud. Aga kindel on see, et kui laps lugema õppides hakkab ka Scratchis toimetama ja kui on keegi vanem, kes teda juhendab ja suunab, hõlbustab Scratch ka lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamist.
Üldiselt aga eeldab programmeerimine ikkagi lugemis- ja kirjutamisoskust. Seda kohta, kus selles raamatus põgusalt Scratchi tutvustatakse, tasub vaadata alles siis, kui lapsel on lugemisoskus omandamisel või juba selge. Et laps saaks Scratchis programmeerimist katsetada, peaks ta suutma vähemalt veerida, mida on skriptide plokkidele kirjutatud. Aga kindel on see, et kui laps lugema õppides hakkab ka Scratchis toimetama ja kui on keegi vanem, kes teda juhendab ja suunab, hõlbustab Scratch ka lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamist.
Max Wainewrighti raamatus „Noor progeja: üksikasjalik programmeerimisõpik” (2016) räägitakse väga arusaadavalt ja lihtsalt erinevatest programmeerimiskeeltest nagu Scratch, Logo ja Python, HTML ja JavaScript. Raamatus on mitmeid ülesandeid uute teadmiste kinnistamiseks. Neid lahendades saab kontrollida, kas ülesanne on õigesti tehtud.
Carol Vordermani „Õpime üheskoos programmeerima: visuaalne teejuht algajale kahendkoodist kuni mängude koostamiseni” (2015) on minu meelest siinsetest raamatutest kõige põhjalikum ja asjalikum käsiraamat Scratchi ja Pythoni õppimiseks.
Seda raamatut julgen soovitada nii lastele kui ka täiskasvanutele, kes otsustavad programmeerimisega algust teha. Samuti tudengitele, kes on võib-olla ülikoolis Java keeles programmeerimisega hädas ja tunnevad, et vaid ingliskeelsele õpikule toetudes jääb midagi vajaka. Tõenäoliselt on programmeerimise baasteadmised puudu ja siis tasubki see raamat kätte võtta. Olen kindel, et siis muutub programmeerimise loogika arusaadavamaks.
Seda raamatut julgen soovitada nii lastele kui ka täiskasvanutele, kes otsustavad programmeerimisega algust teha. Samuti tudengitele, kes on võib-olla ülikoolis Java keeles programmeerimisega hädas ja tunnevad, et vaid ingliskeelsele õpikule toetudes jääb midagi vajaka. Tõenäoliselt on programmeerimise baasteadmised puudu ja siis tasubki see raamat kätte võtta. Olen kindel, et siis muutub programmeerimise loogika arusaadavamaks.
Pythoni keele kohta on ilmunud ka Carol Vordermanilt „Õpi ise programmeerima!: esimesed sammud programmeerimise põnevas maailmas” (2015). Selles on mitmeid harjutusi, mida on soovitav Pythonit õppides läbi teha.
Nende raamatutega tutvudes võib jõuda arusaamiseni, et programmeerimine on tõesti lihtne ja seda võib õppida igaüks.
Kommentaarid
Postita kommentaar