Lugemispäevik

Kuigi pealkirja järgi võiks arvata, et tegu on spordiraamatuga, siis pigem on see ajalooraamat, sest sport on vaid üks teemadest, mida kuueteistkümne augustipäeva ajal luubi alla võetakse. Berliinis toimuvate XI suveolümpiamängude ajaks on kogu maailma pilgud Saksamaa pealinnal ja natsionaalsotsialistlik partei soovib näidata, et tegemist on tõelise kosmopoliitilise metropoliga ning Saksamaa on tegelikult rahumeelne riik. Kõik, mis vähegi väliselt ilusat pilti rikkuda võiks, on peidetud:  näiteks mustlased on linnast välja kolitud, ajakirjandusele on antud selged käsud, kuidas teemasid käsitleda jne. Raamatus põimuvad väga erinevate inimestele lood, olgu nad siis tavainimesed või kuulsused, sportlased, poliitikud või kunstiinimesed, kurjategijad või ohvrid.  Kirjelduste ja meenutuste (näiteks päevikukatkete) vahele on pikitud ka riikliku ilmateenistuse ilmaennustused, valitsuse pressikonverentsil antud igapäevased juhised, Berliini riikliku politseijaoskonna päevateated. ...

Tiia Toomet kirjutas oma 70. sünnipäevaks raamatu „Vanaduse võlud”. Ehk suure numbri maagiast ülesaamiseks, teatud kokkuvõtete tegemiseks elatust. Imelik, mis võlusid saab vanadusel olla. Keskealisena tööst väsinuna võib ju unistada : päevad läbi kodus, uued hobid, reisid, lugemine. Aga tegelikult? Kehvem nägemine, halvem mälu, aeglasem olek, tervisemured, üksindus. Sellest saan ma aru küll: vananedes jääb järjest vähemaks inimesi, kellega oma mälestusi jagada – kes mäletaks sind imikuna, koolilapsena, noorena jne. Raamat on võrdlemisi õhuke ja hõre ja koosneb elu jooksul settinust: 1. elu kulgeb vananedes järjest kiiremini, 2. noored ei salli penskareid, kes võivad lihtsalt lulli lüüa, 3. kõik on juba nähtud, 4. kuhu panna kõik see kogutud kraam, 5. mälestused ei huvita noori, 6. lugemine ja raamatud ei huvita noori, 7. laste kaudu jõuame tulevikku, 8. mis juhtub peale surma. Küll oleks hea, kui vananedes me liiga ei blaseeruks, vaid säilitaks oma uudishimu. „Kuni mõtted veel...

Programmeerimisega tasub tutvuda juba lapseeas, et hiljem oleks suurem valik erialasid, mille vahel sobivat ülikooli otsides valida. Programmeerimine arendab tehnilisi oskusi, loogilist mõtlemist ja loomingulisust. Selleks, et koodi kirjutamata programmeerimise loogikat tundma õppida, on välja mõeldud programm Scratch, aga ka näiteks Construct 2 ning Stencyl. Nendes kõigis saab mängude ja animatsioonide tegemiseks kasutada visuaalseid elemente. Kui selliste programmeerimiskeeltega on tutvust tehtud, on juba palju lihtsam õppida koodi kirjutama keerulisemates programmeerimiskeeltes, nagu Python, Java, C++, Ruby või mõni teine. Mul on hea meel, et programmeerimise käsiraamatuid lastele ja algajatele on hakatud välja andma eesti keelde tõlgituna. Alustan raamatust, mis on mõeldud kõige noorematele arvutihuvilistele. Rosie Dickins i raamatut „Avasta arvutid ja programmeerimine” (2016) võiks lapsevanem juba eelkooliealisele lapsele ette lugeda. Raamatus on võimalik piltlikult öe...