Raamat on aus autobiograafiline jutustus Anna Sundbergi abielu(de) aegsest perioodist. Anna on rootslanna, kes elab ja töötab praegu Rootsis ning vaatab tagasi oma eluperioodile, kus ta elas islamis. Iseenesest pole selles midagi erilist, et kirjutatakse raamat tagasivaatena oma elust, seda tehakse sageli. Kuid Anna Sundbergi lugu puudutab kõiki tänapäeva eurooplasi, kes elavad praegusel rahutul, terrorismiohtlikul ja ebaõnnestunuks loetud multikulti ajastul.
Anna Sundberg jutustuse kohta võiks isegi öelda armastuse lugu. Lugu sellest, kuidas armumine toob naise ellu islami ja koos sellega kõik sinna juurde käiva: kombed, sõbrad, varasemast elust lahti ütlemise. Kusjuures Anna ei tundnud end sugugi halvasti niqabi kandes, (raamatus öeldakse „loor”) ta pidas seda normaalseks. Ka ei olnud alandlikkus ja alistumine tema jaoks probleemiks. Ta elas islamis ja pühendus sellele täielikult. Tunnistan, et minus tekitas raamatu lugemine tahtmist vestelda psühholoogiga peategelase mõttemaailma ja käitumise teemadel. Suures usus võid sa ju õppida koraani, luua suhtlusportaale selgitamaks teistele euroopa noortele islami väärtusi, see käib justkui asja juurde, aga keelata ära lastele muusika! Eurooplasena? Rootslasena? No ma ei tea.
Igatahes tema islamis elamise õnnetu kokkusattumus seisnes selles, et ta teistkordne abielu sai teoks mehega, kelle John F. Kerry, USA välisminister, oli kuulutanud rahvusvaheliseks terroristiks. Anna ehk ei teadnud täpselt oma mehe tegevuse haaret, kuid sõjalised ettevalmistuslaagrid, finantskuriteod, vargused uskmatutelt (mis muide on mingi isehakanud islamiseaduse väljaandja poolt moslemitele lubatud) – neist teadis ta küll, kuid pigistas silma kinni. Mis sel naisel ikka öelda, kui mehed tegutsevad "õilsa" eesmärgi nimel ...
Raamat on objektiivne kirjeldus möödanikust, millest peategelane on välja astunud. Iseasi, kuivõrd on sellest lõpuni võimalik välja astuda. Ütles ta ju isegi 21. septembril (2016) „Pealtnägija” saate intervjuus Mihkel Kärmasele, et tõenäoliselt soovitakse tema surma, sest reetis islami. Hetkel elab ja töötab ta salastatud aadressidel.
Taolisi raamatuid, kus kristlikust kultuuriruumist naine hakkab koos elama moslemiga ning tema elus põrkuvad kahe täiesti erineva kultuuri arusaamad, on ilmunud mitmeid. Kuid nende tegevus toimub kusagil kaugel Saudi-Araabias või mõnes Aafrika riigis. Selles raamatus tunneb lugeja end osalisena, ma ütleksin isegi ümberpiiratuna terroristlikest salasepitsustest ja õigustamatust pahameelest meie ehk uskmatute vastu.
Lugedes tekkis mul palju küsimusi Anna elu ja mõtete kohta eurooplasena, kristlasena, naisena, emana, aga vastuseid raamat ei anna. Mõtteainet aga küll. Parimal juhul kuuleme või loeme peategelasest veel midagi edaspidi, ehk tema järgmise eluetapi jutustuses.
Anna Sundberg jutustuse kohta võiks isegi öelda armastuse lugu. Lugu sellest, kuidas armumine toob naise ellu islami ja koos sellega kõik sinna juurde käiva: kombed, sõbrad, varasemast elust lahti ütlemise. Kusjuures Anna ei tundnud end sugugi halvasti niqabi kandes, (raamatus öeldakse „loor”) ta pidas seda normaalseks. Ka ei olnud alandlikkus ja alistumine tema jaoks probleemiks. Ta elas islamis ja pühendus sellele täielikult. Tunnistan, et minus tekitas raamatu lugemine tahtmist vestelda psühholoogiga peategelase mõttemaailma ja käitumise teemadel. Suures usus võid sa ju õppida koraani, luua suhtlusportaale selgitamaks teistele euroopa noortele islami väärtusi, see käib justkui asja juurde, aga keelata ära lastele muusika! Eurooplasena? Rootslasena? No ma ei tea.
Igatahes tema islamis elamise õnnetu kokkusattumus seisnes selles, et ta teistkordne abielu sai teoks mehega, kelle John F. Kerry, USA välisminister, oli kuulutanud rahvusvaheliseks terroristiks. Anna ehk ei teadnud täpselt oma mehe tegevuse haaret, kuid sõjalised ettevalmistuslaagrid, finantskuriteod, vargused uskmatutelt (mis muide on mingi isehakanud islamiseaduse väljaandja poolt moslemitele lubatud) – neist teadis ta küll, kuid pigistas silma kinni. Mis sel naisel ikka öelda, kui mehed tegutsevad "õilsa" eesmärgi nimel ...
Raamat on objektiivne kirjeldus möödanikust, millest peategelane on välja astunud. Iseasi, kuivõrd on sellest lõpuni võimalik välja astuda. Ütles ta ju isegi 21. septembril (2016) „Pealtnägija” saate intervjuus Mihkel Kärmasele, et tõenäoliselt soovitakse tema surma, sest reetis islami. Hetkel elab ja töötab ta salastatud aadressidel.
Taolisi raamatuid, kus kristlikust kultuuriruumist naine hakkab koos elama moslemiga ning tema elus põrkuvad kahe täiesti erineva kultuuri arusaamad, on ilmunud mitmeid. Kuid nende tegevus toimub kusagil kaugel Saudi-Araabias või mõnes Aafrika riigis. Selles raamatus tunneb lugeja end osalisena, ma ütleksin isegi ümberpiiratuna terroristlikest salasepitsustest ja õigustamatust pahameelest meie ehk uskmatute vastu.
Lugedes tekkis mul palju küsimusi Anna elu ja mõtete kohta eurooplasena, kristlasena, naisena, emana, aga vastuseid raamat ei anna. Mõtteainet aga küll. Parimal juhul kuuleme või loeme peategelasest veel midagi edaspidi, ehk tema järgmise eluetapi jutustuses.
Kommentaarid
Postita kommentaar