Tõsielul, aga ka legendidel põhinev lugu viib lugeja 19. sajandi Ameerikasse, kus valged püüdsid ajada ohtlikku karusnahaäri. Küttimisteed viisid neid kokku erinevate indiaanihõimudega (peamiselt arikaradega), kes sissetungijaid halastamatult ründasid ja hobuseid röövisid.
Valgete seas oli mees nimega Hugh Glass, kes oma kogemuste ja oskustega võitis paljude valgete, aga ka osade indiaanihõimude (nt poonide, siuude) lugupidamise. Tema eluteel olid rängad läbielamised, sh grislikaru rünnak, relvituks röövimine ja hülgamine. Hugh oli aga mees, kes jäi ellu. Pealnäha hoidis teda elus vaid kättemaksuiha: ta tahtis kätte maksta kahele valgele mehele, kes temalt püssi, noa jm vajaliku ära võtsid ning ta haavatuna üksi jätsid. Kuid minu meelest jäi ta ellu ikkagi seepärast, et ta oli erakordse vaistuga, osav jäljeajaja, suurepärane küttija ning hooliv inimene.
Selles raamatus on palju jõhkrust ja vägivalda. Hugh'il puudus monte-cristolik läbimõeldud plaan, temal polnud planeerimiseks aega, tema pidi võitlema nüüd ja kohe.
Raamatut lugema hakates tekkisid mul ikka mingid eelarvamused, lugu lõppes siiski teisiti, kui olin arvanud. Seda ütleb ka üks tsitaat raamatu lõpu poole: "Aga te oleksite pidanud nüüdseks juba taipama, et asjalood ei lähe alati nii kenasti."
Kuid lõpplahendus meeldis mulle. Ja mulle meeldisid ka autori selgitused ajaloo kohta.
Valgete seas oli mees nimega Hugh Glass, kes oma kogemuste ja oskustega võitis paljude valgete, aga ka osade indiaanihõimude (nt poonide, siuude) lugupidamise. Tema eluteel olid rängad läbielamised, sh grislikaru rünnak, relvituks röövimine ja hülgamine. Hugh oli aga mees, kes jäi ellu. Pealnäha hoidis teda elus vaid kättemaksuiha: ta tahtis kätte maksta kahele valgele mehele, kes temalt püssi, noa jm vajaliku ära võtsid ning ta haavatuna üksi jätsid. Kuid minu meelest jäi ta ellu ikkagi seepärast, et ta oli erakordse vaistuga, osav jäljeajaja, suurepärane küttija ning hooliv inimene.
Selles raamatus on palju jõhkrust ja vägivalda. Hugh'il puudus monte-cristolik läbimõeldud plaan, temal polnud planeerimiseks aega, tema pidi võitlema nüüd ja kohe.
Raamatut lugema hakates tekkisid mul ikka mingid eelarvamused, lugu lõppes siiski teisiti, kui olin arvanud. Seda ütleb ka üks tsitaat raamatu lõpu poole: "Aga te oleksite pidanud nüüdseks juba taipama, et asjalood ei lähe alati nii kenasti."
Kuid lõpplahendus meeldis mulle. Ja mulle meeldisid ka autori selgitused ajaloo kohta.
Kommentaarid
Postita kommentaar