Lisaks edetabeli esikohtadel olevatele mälestuste ja elulooraamatutele nimetati sel aastal ka järgmisi:
"Tõestisündinud lugu kõnevõimetust ratastoolis poisist, kes saavutab elus rohkem kui me ette suudaksime kujutada."
"Raamat põhineb tõsilool. Raamatu autor kaotas 12-aastaselt tundmatu haiguse tagajärjel kõnevõime ja kontrolli oma keha üle. Saab kaasa elada tema pikka aega kestnud kannatustele ja ahastusele. Raamatut võib olla emotsionaalselt kohati raske lugeda, kuid see ei ole kindlasti üldini negatiivne. Mõnikord lõppevad ka sellised lood hästi."
Sellest autobiograafiast on Tiina S. kirjutanud selles postituses.
"Kogu Teise maailmasõja vältel tegi Astrid Lindgren märkmeid sõjakoleduste, Stocholmi igapäevaelu ja ka oma perekonna kohta. Ei ole just rõõmus lugemine, aga tõesti imepärane, et sellisel ajal jätkus tal jõudu ja tahtmist järjekindlalt päevikut pidada. Kuigi Rootsi otseselt sõjas ei olnud, puudutas see rootslasi siiski, aga tihti rõhutab Lindgren, et nemad elavad veel hästi ja tunneb kaasa neile, kel raskem. Lisaks oli huvipakkuv kõik, mis tema enda ja ta perekonna elu puudutas, igapäevased rõõmud ja mured."
"Tõsi, see ongi sõjast, nagu pealkiri lubab, AGA selle on kirjutas Astrid Lindgren, kes on ühtlasi Rootsi Kuningriigi kodanik. (Selles sõjas tähendas see Rootsi alamate jaoks suhtelist paradiisi.) Astrid Lindgreni kirjutatud raamatu puhul võib olla kindel selles, et kirjutatud on hästi ja lisaks sõjapäevikule saame lugeda kirjaniku enda mõtetest ja elust-olust. Memuaare on ju alati armastatud."
"Uudishimu sai minust võitu ja seetõttu lugesin ka meie eelmise esileedi raamatu läbi. Ma ei kahetse, sest lugemist jagus ja pigem toetan ka tema arvamusi ja väljaütlemisi. Oleks võinud eeldada, et raamat sisaldab sapiseid väljaütlemisi ning n-ö musta pesu pesemist, kuid tegelikult on tegemist hästi viisaka ja südamliku raamatuga. Raamatut kaunistavad ka erinevad mustvalged Evelin Ilvese pildistatud fotod."
"Neile, kelle lapsepõlv jäi 60-ndatesse ja 70-ndatesse aastatesse, pakub äratundmist Peeter Sauteri "Lapsepõlvelõhn". Seekord ei pea küll keegi Sauterit pelgama."
"Tegemist on küll järjekordse lapsepõlvelooga, kuid samas varemloetutest üksjagu eristuv. Sauteri raamat on minu meelest üks hirmus aus kirjatöö. Ma arvan, et Sauterile endale oli lapsepõlverännaku kirja panemine üsna oluline. See raamat võiks vast meeldida ka neile, kes muidu Sauteri raamatuid päris lemmiklektüüriks ei ole pidanud. Lapsepõlve lõhna kujund on omapärane. Sõnadega lõhnavaid kujutluspilte luua on päris suur väljakutse, aga tundub, et mulle lugejana see avaldas muljet küll ja mulle meeldis koos autoriga tema lapsepõlves kulgeda."
"Päris tõsiselt, see oli 2015. aasta kõige ilusam raamat! Ma ei ole mitte ühtegi nii ilusalt kujundatud täiskasvanute raamatut varem näinud. Lea Dali Lioni lugu on paeluv ning paneb küll kaasa mõtlema, kuid ma ei soovitaks seda raamatut vähihaigetele, sest Lea Dali Lion pooldab raamatus kristalliteraapiat ning ravitseb ennast kividega. Kaasaegset meditsiini seal raamatus just eriti heas valguses ei kujutata. Kuid siiski ma arvan, et see on üks parematest raamatutest, mis 2015. aastal on ilmunud."
"Olev Subbi 85. sünniaastapäevaks väljaantud elulooraamat. Raamatu teeb põnevaks see, et lisaks eluloole on ka valik Olev Subbi enda tekste ning tema sõprade mälestused."
Kommentaarid
Postita kommentaar