Valik 2015. a ilmunud ilukirjanduslikest raamatutest, mis meie töötajatele head lugemiselamust pakkusid:
Tommi Kinnunen "Nelja tee rist"
"Olen soome kirjanduse austaja ja ei pidanud ka seekord pettuma, tegemist on eeposliku teosega. Kuna raamat on juba niivõrd tuntud, loetud ja hinnatud, ei hakka seda enam tutvustama. Huvitav on see, et Essbaumi ja Kinnuneni teosed on proosadebüüdid ja väga õnnestunud debüüdid, seega ootame põnevusega järgmisi raamatuid."
Teosest on veel juttu siin.
Jill Alexander Essbaum "Üksildane naine on ohtlik naine"
"Seistes selles elupunktis, kus sa praegu oled, mida sina arvad, mis tõi sind siia – saatus, juhus, karma, tahtejõud, tahtejõuetus, mõistus, süda, ükskõiksus, kohusetunne, tarkus, rumalus, mugavus, egoism jne?"
Loe ka Leelo postitust selle raamatu kohta.
Herman Koch "Õhtusöök"
"Raamatut lugema hakates ei ennusta miski, et asjad võiksid sellisest minna nagu nad lõpus lähevad. Pealtnäha on tegemist kahe venna tavalise perekondliku õhtusöögiga. Tõsi, restoran, kus õhtusöök aset leiab, on väga eksklusiivne ja kallis ja ühest tegelasest loodetakse õigepea uut peaministrit. Selleks ajaks, kui lauale kantakse pearoog, on ilmsiks tulnud juba nii mõnedki asjaolud, mis sündmuste teravnemist ette ennustavad.
Kokkuvõttes on raamat sellest, kui kaugele on vanemad valmis minema, et kaitsta oma lapsi vastutuse ja karistuse eest, isegi kui nende tegudel ei ole mingeid õigustusi.
"Õhtusöök" on enim tõlgitud tänapäeva romaan Hollandis."
Mudlum "Tõsine inimene"
"Varjunime taha peitub Made Luiga, kelle novellikogu kohta on Ilona Martson kirjutanud, et see on justkui raamat mitte millestki. Novellikogusid võtan ma kätte üliharva, kuidagi ei sobi see vorm ja nende lugemise stiil minu jaoks üldse. Ent selle novellikogu puhul sai ilmselt määravaks, see et lähiminevikku ja selleaegseid inimesi ja sündmusi kirjeldavad lood olid minu jaoks piisavalt nostalgilised ja ka hästi konstrueeritud, et mitte pooleli jätta."
Andrus Kivirähk "Inimväärne elu"
"Kes pärast väsitavat tööpäeva lõõgastuda tahab, võib kätte võtta Andrus Kivirähki "Inimväärse elu"."
"Kahest jutustusest koosnev (kahju küll, et ainult kaks juttu) raamat kirjeldab halastamatu realismiga lolle inimesi, kes võiksid ju ollagi Lollidemaa elanikud, kuid kahjuks on nad inimtüübid meie endi keskelt meie omal maal. Ega Kiviräha lugemiseks pole muud õigustust vajagi, kui et ta on Kiviräha kirjutatud. Mulle meeldis."
"Olen soome kirjanduse austaja ja ei pidanud ka seekord pettuma, tegemist on eeposliku teosega. Kuna raamat on juba niivõrd tuntud, loetud ja hinnatud, ei hakka seda enam tutvustama. Huvitav on see, et Essbaumi ja Kinnuneni teosed on proosadebüüdid ja väga õnnestunud debüüdid, seega ootame põnevusega järgmisi raamatuid."
Teosest on veel juttu siin.
"Seistes selles elupunktis, kus sa praegu oled, mida sina arvad, mis tõi sind siia – saatus, juhus, karma, tahtejõud, tahtejõuetus, mõistus, süda, ükskõiksus, kohusetunne, tarkus, rumalus, mugavus, egoism jne?"
Loe ka Leelo postitust selle raamatu kohta.
"Raamatut lugema hakates ei ennusta miski, et asjad võiksid sellisest minna nagu nad lõpus lähevad. Pealtnäha on tegemist kahe venna tavalise perekondliku õhtusöögiga. Tõsi, restoran, kus õhtusöök aset leiab, on väga eksklusiivne ja kallis ja ühest tegelasest loodetakse õigepea uut peaministrit. Selleks ajaks, kui lauale kantakse pearoog, on ilmsiks tulnud juba nii mõnedki asjaolud, mis sündmuste teravnemist ette ennustavad.
Kokkuvõttes on raamat sellest, kui kaugele on vanemad valmis minema, et kaitsta oma lapsi vastutuse ja karistuse eest, isegi kui nende tegudel ei ole mingeid õigustusi.
"Õhtusöök" on enim tõlgitud tänapäeva romaan Hollandis."
"Varjunime taha peitub Made Luiga, kelle novellikogu kohta on Ilona Martson kirjutanud, et see on justkui raamat mitte millestki. Novellikogusid võtan ma kätte üliharva, kuidagi ei sobi see vorm ja nende lugemise stiil minu jaoks üldse. Ent selle novellikogu puhul sai ilmselt määravaks, see et lähiminevikku ja selleaegseid inimesi ja sündmusi kirjeldavad lood olid minu jaoks piisavalt nostalgilised ja ka hästi konstrueeritud, et mitte pooleli jätta."
"Kes pärast väsitavat tööpäeva lõõgastuda tahab, võib kätte võtta Andrus Kivirähki "Inimväärse elu"."
"Kahest jutustusest koosnev (kahju küll, et ainult kaks juttu) raamat kirjeldab halastamatu realismiga lolle inimesi, kes võiksid ju ollagi Lollidemaa elanikud, kuid kahjuks on nad inimtüübid meie endi keskelt meie omal maal. Ega Kiviräha lugemiseks pole muud õigustust vajagi, kui et ta on Kiviräha kirjutatud. Mulle meeldis."
Kommentaarid
Postita kommentaar