Kui kirjandusminister Juur oma saates millelegi osutab, siis paratamatult huvi tekib. Maailmas bestselleriks tõusnud ja nüüd ka eesti müügiedetabelites trooniv põnevik "Tüdruk rongis" on üks neist.
Mida teeksite teie, kui iga päev rongiga edasi-tagasi pendeldades ühel päeval aknast midagi halvaendelist näete? Just sellisesse olukorda sattus raamatu peategelane Rachel, kes iga päev rongiga läbi Londoni äärelinna veereb ja tööle sõitmist teeskleb samal ajal raudtee ääres asuvaid maju ning selle elanikke jälgides. Ühel päeval näeb ta hetkeks peatunud rongi aknast midagi häirivat ning see sunnib teda sekkuma. Olukorra teeb keeruliseks peategelase isik, kes on elus kibestunud ja depressioonis vaevlev alkoholisõltlane. Võib isegi öelda, et sotsiopaat. Pidevast napsitamisest tingitud mäluaukude ja sõltlasele omaste hulgaliste hädavalede tõttu on ta üsna ebausaldusväärne tunnistaja. Vähe sellest, naine ei usalda oma mälu ka ise.
Racheli enesehävituslik käitumine ja kinnisideed mõjusid raamatut lugedes üsna ärritavalt. Ta topib oma nina pidevalt võõrastesse asjadesse, on omakasupüüdlik ja valelik ning pidevalt kas joonud või pohmellis. Paneb muidugi järele mõtlema selle üle, mismoodi mõjutab inimese käitumist sõltuvus.
Sündmused on jutustatud mitme tegelase suu läbi ning läbisegi olevikus ja minevikus. Raamat on väga haaravalt kirjutatud ning lõpplahendus ootamatu ja ettearvamatu. Julgen soovitada!
(Seda küll suhteliselt vastutustundetult, sest raamatukogus on hetkel raamatule 10-inimeseline järjekord :))
Kommentaarid
Postita kommentaar