Kirjastus Tammerraamat 2008
Kui esimesest armastusest pimestatud nooruke araabia neiu Souad jääb kogenematusest last ootama, otsustavad isa ja ema ta hukata. Aumõrva täideviiaks valitakse Souadi õemees Hussein. Perekond lahkub kodust, Hussein valab Souadi bensiiniga üle ja paneb põlema.
"Äkitselt tundsin külma vedelikku üle pea voolamas ja samal hetkel olin leekides. Nüüd oli see nagu kiirendatud film, kaadrid kihutamas. Hakkasin aias jooksma. Peksin oma juukseid. Karjusin. Mu kleit lehvis tuules minu taga. Kas ka see põles?
Tundsin bensiinilõhna ja jooksin, takerdudes kleidisappa. Kabuhirm juhtis mind instinktiivselt hoovist välja. Jooksin aia poole, mis oli ainus väljapääs. Ma teadsin, et jooksen, et põlen ja karjun, kuid ei mäleta peaaegu midagi sellest, mis hiljem juhtus."
Tundsin bensiinilõhna ja jooksin, takerdudes kleidisappa. Kabuhirm juhtis mind instinktiivselt hoovist välja. Jooksin aia poole, mis oli ainus väljapääs. Ma teadsin, et jooksen, et põlen ja karjun, kuid ei mäleta peaaegu midagi sellest, mis hiljem juhtus."
Naabrid kutsusid kiirabi ja neiu viidi haiglasse, kuid seal jäeti ta abita ja surema. Haiglas sünnitas ta enneaegse poja, kes kohe ta juurest ära võeti ja lastekodusse viidi.
Lähis-Idas töötav humanitaarabiorganisatsiooni esindaja Jacqueline (Jacqueline Pascarl. Kord olin ma printsess) päästab tulesurma määratud Souadi elule tagasi, viies neiu ravile Šveitsi. Jacqueline otsis ka Souadi poja lastekodust üles ja muretses talle dokumendid ning viis koos neiuga Šveitsi.
Peale ravi elas Souad kasuperes ja õppis eluga ise hakkama saama.
Souad elab praegu Euroopas. Ta on abielus ja tal on kolm last.
Raamatut soovitan lugeda neil, keda huvitab elu araabiamaades.
Kommentaarid
Postita kommentaar