Sari Moodne aeg
Romaani autor on Uganda päritolu (ema rootslanna) rootsi kirjanik (sünd 1979. a), kes on avaldanud ka mitu luulekogu. See romaan on lugu tema isast.
Isa suur unistus oli lendamine. Ta saadeti 1960. aastal Kreekasse õppima hävituslenduriks. Algul õppisid kadetid kreeka keelt ja seejärel said nad tutvust teha tõeliste "elegantsete mõrtsukmasinatega, mis kaugel eemal üle maandumisraja liiguvad kajaka moodi aeglaselt liueldes". Kui tal Kreekas enam lennata ei lubatud - Ugandas oli olnud riigipööre - otsis ta kuulutuse kaudu tööd ja sõitis Sambiasse, et seal puuviljaistanduses mürgilennukiga lennata.
Sambias võeti ta vangi ja algab pikk ja raske vangipõlv. Lõpuks õnnestub tal vangist põgeneda ja elada pagulasena Aafrikas.
Romaanis on tagasivaateid isa lapsepõlvele Ugandas. Ema andis ta ära ja ta elas koos vennaga. "Kui ta oli mitu tundi väljas pimedas rohu sees istunud ja värisenud ja lõpuks koju tuli, peksis vend teda rihmaga nii, et ta ei saanud mitu päeva käia. See jätkus. See oli tema lapsepõlv, kasvuaeg." Pärast tuli õppimine internaatkoolis.
Isa elu on põimunud poja eluga. Autor liigub läbi aastate ja sündmuste, mis on seotud tema enda identiteedi ja eluga. Ta istub isa haigevoodi juures ja räägib isaga oma päritolust ja ajaloost.
"Öeldakse, et ajalugu sarnaneb unenäoga. Et unenäod konstrueeritakse alles ärkamise hetkel, kui unnevajunud teadvus pinnale kerkib ja mäletab lugu, kus oli vaid pimedus ja meelemärkusetus. Kus meie näeme juhtumiste jada, näeb ajaloo ingel vaid katastroofi, varemekilde."
Romaan lõpeb isa surmaga.
"Siin on keha, sel on oma lugu, see tuli elust, mis oleks võinud olla üks teine elu. Aga tuli torm. Ma seisan oma venna võrval. Varsti peame kutsenuppu vajutama ja teatama. Aga me seisame veel natuke teine teisel pool keha. Ma võtan sel hapnikumaski eest ja riputan voodi kohale. Paradiisist tuli torm. See torm oli elu."
Soovitab Anne
Romaani autor on Uganda päritolu (ema rootslanna) rootsi kirjanik (sünd 1979. a), kes on avaldanud ka mitu luulekogu. See romaan on lugu tema isast.Isa suur unistus oli lendamine. Ta saadeti 1960. aastal Kreekasse õppima hävituslenduriks. Algul õppisid kadetid kreeka keelt ja seejärel said nad tutvust teha tõeliste "elegantsete mõrtsukmasinatega, mis kaugel eemal üle maandumisraja liiguvad kajaka moodi aeglaselt liueldes". Kui tal Kreekas enam lennata ei lubatud - Ugandas oli olnud riigipööre - otsis ta kuulutuse kaudu tööd ja sõitis Sambiasse, et seal puuviljaistanduses mürgilennukiga lennata.
Sambias võeti ta vangi ja algab pikk ja raske vangipõlv. Lõpuks õnnestub tal vangist põgeneda ja elada pagulasena Aafrikas.
Romaanis on tagasivaateid isa lapsepõlvele Ugandas. Ema andis ta ära ja ta elas koos vennaga. "Kui ta oli mitu tundi väljas pimedas rohu sees istunud ja värisenud ja lõpuks koju tuli, peksis vend teda rihmaga nii, et ta ei saanud mitu päeva käia. See jätkus. See oli tema lapsepõlv, kasvuaeg." Pärast tuli õppimine internaatkoolis.
Isa elu on põimunud poja eluga. Autor liigub läbi aastate ja sündmuste, mis on seotud tema enda identiteedi ja eluga. Ta istub isa haigevoodi juures ja räägib isaga oma päritolust ja ajaloost.
"Öeldakse, et ajalugu sarnaneb unenäoga. Et unenäod konstrueeritakse alles ärkamise hetkel, kui unnevajunud teadvus pinnale kerkib ja mäletab lugu, kus oli vaid pimedus ja meelemärkusetus. Kus meie näeme juhtumiste jada, näeb ajaloo ingel vaid katastroofi, varemekilde."
Romaan lõpeb isa surmaga.
"Siin on keha, sel on oma lugu, see tuli elust, mis oleks võinud olla üks teine elu. Aga tuli torm. Ma seisan oma venna võrval. Varsti peame kutsenuppu vajutama ja teatama. Aga me seisame veel natuke teine teisel pool keha. Ma võtan sel hapnikumaski eest ja riputan voodi kohale. Paradiisist tuli torm. See torm oli elu."
Soovitab Anne
Kommentaarid
Postita kommentaar