Imeline Teadus 2014
"2003. aasta veebruari lõpus läks SARS Hongkongis lennukile ja sõitis Torontosse. Tema Kanadasse saabumist ei kuulutatud, kuid mõne päeva jooksul andis ta endast ise teada. Ta tappis 78-aastase vanaema, kes oli selle riiki toonud ja surmas nädal hiljem tema täiskasvanud poja ja levis haiglas, kus poega raviti." - nii algab üks peatükk raamatust.
"Hüpe" on raamat uudishimulikule inimesele, kes tahab teada asjust, millest me kõik oleme kuulnud, kuid täpselt ei tea, kuidas need asjad ikkagi, toimivad, käivituvad ja kuidas meid mõjutada võivad. Juttu tuleb nimelt viirustest – tapvatest pahalastest (ebola, aids, gripp jt), mis on küll igati tõsine teema, kuid mis ei takista selle käsitlemist lausa humoorikal moel ja väga ladusas ning arusaadavas vormis. Pealkirjas seisvate võõrsõnade tõttu ei maksa peljata, et raamat võib olla keerukat teadust pilgeni täis ja on mõeldud tõsiteadusest huvituvale lugejale. Jah, teadust on raamatus küll, sest tegemist on teadusromaaniga, mida ma nimetaksin isegi teaduspõnevikuks.
Kui inimkonda hakkab laastama mingi epideemia, siis käivitub koheselt teadusekspeditsioonide stsenaarium, et selgitada, kust sai epideemia alguse. Alguspunkti leidmine on oluline võtmeküsimus, mis omakorda laseb selgitada pahalaste iseloomu ja tunnuseid, et neid hävitama hakata.
Nakkushaigused ehk zoonoosid on alati kusagilt pärit ja kinnitavad tõsiasja, et inimene kuulub loomariiki ja on lahutamatult loomadega seotud: päritolult, põlvnemises, haiguses ja tervises. Haiguse algus aga ei oota teadlast keset linnaväljakut, vaid ta peidab end turgudel loomapuurides, džunglis, loomalautades, inimeste tavatutes toidumenüüdes või jumal teab, kus veel. Otsingutele järgneb töö teaduslaborites, kus tulevad või ka ei tule ilmsiks teadlaste avastused ja valearvestused. Kahjuks takerduvad otsingud vahel esmaleidude saavutamise konkurentsi.
Nüüdseks, kui on paljude epideemiate "salakoodid" murtud ja nende edasine laastamistöö peatatud, saab vaadata tagasi teadlaste tööle, kus sõna otseses mõttes joosti surmaga võidu.
Siiski on veel palju avastamata. Näiteks Ebola viirus, mille algpunktile arvati 2002. aastal olevat jälile saadud, on jäänud siiani saladuseks. Pärast mitmeid otsinguid džunglites loodeti tabada gorillasid, keda peeti haiguse levitajateks, kuid kurb tõsiasi oli see, et mõne kuu jooksul haitus 90 % gorilladest. Kahjuks pidid teadlased oma töö tulemused kokku võtma ajakirjas Science pealkirja all: "Ebola-puhang tappis 5000 gorillat".
David Quammen on tunnustatud Ameerika teadus- ja looduskirjanik. Eesti keeles on Quammenilt varem ilmunud "Dodo laul". Ajakiri Scientific American nimetas "Hüppe" 2012. aasta parimaks raamatuks ning see pälvis ka 2013. aasta teaduskirjanike preemia Science in Society Journalism Award.
Soovitab raamatukoguhoidja Marju
"Hüpe" on raamat uudishimulikule inimesele, kes tahab teada asjust, millest me kõik oleme kuulnud, kuid täpselt ei tea, kuidas need asjad ikkagi, toimivad, käivituvad ja kuidas meid mõjutada võivad. Juttu tuleb nimelt viirustest – tapvatest pahalastest (ebola, aids, gripp jt), mis on küll igati tõsine teema, kuid mis ei takista selle käsitlemist lausa humoorikal moel ja väga ladusas ning arusaadavas vormis. Pealkirjas seisvate võõrsõnade tõttu ei maksa peljata, et raamat võib olla keerukat teadust pilgeni täis ja on mõeldud tõsiteadusest huvituvale lugejale. Jah, teadust on raamatus küll, sest tegemist on teadusromaaniga, mida ma nimetaksin isegi teaduspõnevikuks.
Kui inimkonda hakkab laastama mingi epideemia, siis käivitub koheselt teadusekspeditsioonide stsenaarium, et selgitada, kust sai epideemia alguse. Alguspunkti leidmine on oluline võtmeküsimus, mis omakorda laseb selgitada pahalaste iseloomu ja tunnuseid, et neid hävitama hakata.
Nakkushaigused ehk zoonoosid on alati kusagilt pärit ja kinnitavad tõsiasja, et inimene kuulub loomariiki ja on lahutamatult loomadega seotud: päritolult, põlvnemises, haiguses ja tervises. Haiguse algus aga ei oota teadlast keset linnaväljakut, vaid ta peidab end turgudel loomapuurides, džunglis, loomalautades, inimeste tavatutes toidumenüüdes või jumal teab, kus veel. Otsingutele järgneb töö teaduslaborites, kus tulevad või ka ei tule ilmsiks teadlaste avastused ja valearvestused. Kahjuks takerduvad otsingud vahel esmaleidude saavutamise konkurentsi.
Nüüdseks, kui on paljude epideemiate "salakoodid" murtud ja nende edasine laastamistöö peatatud, saab vaadata tagasi teadlaste tööle, kus sõna otseses mõttes joosti surmaga võidu.
Siiski on veel palju avastamata. Näiteks Ebola viirus, mille algpunktile arvati 2002. aastal olevat jälile saadud, on jäänud siiani saladuseks. Pärast mitmeid otsinguid džunglites loodeti tabada gorillasid, keda peeti haiguse levitajateks, kuid kurb tõsiasi oli see, et mõne kuu jooksul haitus 90 % gorilladest. Kahjuks pidid teadlased oma töö tulemused kokku võtma ajakirjas Science pealkirja all: "Ebola-puhang tappis 5000 gorillat".
David Quammen on tunnustatud Ameerika teadus- ja looduskirjanik. Eesti keeles on Quammenilt varem ilmunud "Dodo laul". Ajakiri Scientific American nimetas "Hüppe" 2012. aasta parimaks raamatuks ning see pälvis ka 2013. aasta teaduskirjanike preemia Science in Society Journalism Award.
Soovitab raamatukoguhoidja Marju
Kommentaarid
Postita kommentaar