Solomon Northup "12 aastat orjana"

Raamat "12 aastat orjana" on New Yorgi osariigi kodaniku Solomon Northupi jutustus sellest, kuidas ta 1841. aastal Washingtonis rööviti ja 1953. aastal Louisianas ühest Punase jõe ääres asunud puuvillaistandusest vabastati.

Solomon Northup oli vaba mustanahaline mees. Ta oli haritud, oskas lugeda ja kirjutada. Ettevõtlik mees oli andekas iga töö peale. Tal oli naine ja kolm last. Juhuslik kohtumine Saratago Sprinsis kahe mehega, kellele pakkus huvi mehe suurepärane viiulimänguoskus, muutis mehe elu. Mehed pakkusid Solomonile mõneks päevaks tasuvat tööd viiulimängijana. Esialgu läks tal kõik ladusalt, aga reisil Washingtoni Solomon uimastati, varastati rahast ja dokumentidest paljaks ning pandi ahelatesse ja müüdi orjaturul maha. Kui Platti (pärisnimi Solomon Northup) esimene omanik Ford kutsus andeka orja õhtusöögi juurde viiulit mängima, siis viimane peremees Epps pidas oma orje nagu loomi. Isand Eppsi juurde saabumisel jäi Platt kliimavahetuse tõttu haigeks ja lõpuks ei aidanud enam töö juures ka piits.

"Lõpuks kui saabus september ja kibe puuvilla noppimise hooaeg oli algamas, ei suutnud ma enam oma onnist välja tulla. Kuni selle ajani ei olnud ma mingit ravi saanud, samuti polnud peremees ega perenaine mulle vähematki tähelepanu osutanud.
...
Kui öeldi, et ma suren, otsustas isand Epps, kes ei soovinud kanda kahju, mida tuhat dollarit maksnud looma surm oleks talle tähendada võinud, kutsuda Holmesville´ist kohale doktor Winesi. Doktor teatas Eppsile, et minu haiguse põhjuseks on kliima ja et on täiesti võimalik, et ta jääb minust ilma."

Orjad ei saanud põgeneda, sest neil ei olnud dokumente. Epps või lasta Plattil üksinda naaberlinnades tööl käia, teades, et õhtuks jõuab ta ikkagi istandusse tagasi – üksinda liikuvat mustanahalist nähes küsib varem või hiljem ikka keegi, kas tal on dokumendid korras.

Orjuse 12. aastal kohtus Solomon Northup juhuslikult Kanadast pärit vaba mehe Bassiga ja see kohtumine muutis mehe elu. Northup saab lõpuks vabaks tänu kanadalasest ehitajale, kes saadab Northupi sõpradele teate mehe asukohast. Kohtuorderile Northup vabaks lasta ei saa Epps muidugi vastu vaielda – seadus on vanem kui meie.

Oli huvitav lugemine. Istanduse omanike suhtumine oma töölistesse-orjadesse erines nagu öö ja päev.

Loe lisaks Harriet Beecher Stowe "Onu Tomi onnike, ehk, neegrite elu ameerika orjariikides" ja ka inimeste suhtumist tänapäeval mustadesse teenijatesse Kathryn Stockett´i raamatust "Koduabiline".

Soovitab Evi