Wayward Pinesi raamatutriloogia sisaldab ulmet, krimi, põnevust ja õudust- ühesõnaga tõsine maiuspala, kui vererõhk vajab veidike tõstmist.
Salateenistuse agent Ethan Burke saabub Wayward Pinesi missiooniga leida kadunuks jäänud salaagendid, kes tulid linna kuu aega tagasi. Hetk peale saabumist toimub avarii ning haiglas ärgates on kadunud tema rahakott, isikut tõendav dokument ja mobiiltelefon. Päevade möödudes tundub see koht aina imelikumana - tervet linna ümbritseb elektritara, keegi ei usu, et ta on salaagent ning ta ei saa ühendust välismaailmaga, sh oma naise ja pojaga. Mida rohkem infokildusid Burkeile teatavaks saab, seda enam mõistab ta, et ei pruugi sellest linnast kunagi eluga pääseda.
Mitte keegi linna elanikest ei tea, kuidas nad sinna sattusid, mida nad aga kindlasti teavad on see, et nad ei saa kunagi lahkuda. Nad on viimased inimesed maamunal ning väljaspool tara ootab neid vaid surm. Mõned inimesed isegi mäletavad midagi oma eelmisest elust, kuid sellest ei tohi isegi mõelda, veel vähem avalikult rääkida. Ei mingit televisiooni ning ainult üks raadiosaade. Vanemad ei tea, mida lapsed koolis õpivad. Mässajad leitakse surnutena, ent kunagi ei ole süüdlaseid.
Ethan Burkeist saab korrakaitsja Wayward Pinesi 461 elanikule. Lisaks šerifi tööle tuleb tal kaitsta elanike eest nende linnakese imelise eksistentsi saladust. Ta ei ole selle üle just eriti õnnelik, kuid ta on veendunud, et suudab seda teha. Üsna pea tuleb tal oma veendumusest lahti öelda, ning astuda vastu linna loojale David Pilcherile. Kättemaksuks vastupanule laseb Pilcher välja lülitada elektritara ning nii avaneb ainus sissepääs linna. Mida aga väljastpoolt oodata on? Crouch lõpetab oma raamatu tõeliselt apokalüptiliselt. Paljastan nii palju, et ellujäänud saavad loodetavasti alustada uuesti.
Salateenistuse agent Ethan Burke saabub Wayward Pinesi missiooniga leida kadunuks jäänud salaagendid, kes tulid linna kuu aega tagasi. Hetk peale saabumist toimub avarii ning haiglas ärgates on kadunud tema rahakott, isikut tõendav dokument ja mobiiltelefon. Päevade möödudes tundub see koht aina imelikumana - tervet linna ümbritseb elektritara, keegi ei usu, et ta on salaagent ning ta ei saa ühendust välismaailmaga, sh oma naise ja pojaga. Mida rohkem infokildusid Burkeile teatavaks saab, seda enam mõistab ta, et ei pruugi sellest linnast kunagi eluga pääseda.
Mitte keegi linna elanikest ei tea, kuidas nad sinna sattusid, mida nad aga kindlasti teavad on see, et nad ei saa kunagi lahkuda. Nad on viimased inimesed maamunal ning väljaspool tara ootab neid vaid surm. Mõned inimesed isegi mäletavad midagi oma eelmisest elust, kuid sellest ei tohi isegi mõelda, veel vähem avalikult rääkida. Ei mingit televisiooni ning ainult üks raadiosaade. Vanemad ei tea, mida lapsed koolis õpivad. Mässajad leitakse surnutena, ent kunagi ei ole süüdlaseid.
Ethan Burkeist saab korrakaitsja Wayward Pinesi 461 elanikule. Lisaks šerifi tööle tuleb tal kaitsta elanike eest nende linnakese imelise eksistentsi saladust. Ta ei ole selle üle just eriti õnnelik, kuid ta on veendunud, et suudab seda teha. Üsna pea tuleb tal oma veendumusest lahti öelda, ning astuda vastu linna loojale David Pilcherile. Kättemaksuks vastupanule laseb Pilcher välja lülitada elektritara ning nii avaneb ainus sissepääs linna. Mida aga väljastpoolt oodata on? Crouch lõpetab oma raamatu tõeliselt apokalüptiliselt. Paljastan nii palju, et ellujäänud saavad loodetavasti alustada uuesti.
Kommentaarid
Postita kommentaar