Põhjamaade romaan
See on romaan rannarahva elust eelmise sajandi algupoolel Norra looderannikul Helgelandi piirkonna tillukesel saarel. Kesksel kohal on perekond, kellel tuleb hakkama saada karmi looduse keskel.
Ingrid kasvab üles saarel. Tema peres on algul ema Maria ja isa Hans, samuti vanaisa Martin ja isaõde Barbro, kes pole päris tavaline.
Ingridi ellu kuuluvad meri, kalapüük, tormid ja vaesus alates sellest ajast kui ta midagi mäletab.
"Esimene talvetorm koriseb naksuvate seinte taga nagu koolja, siis on inimesed liimist lahti ega võigi teada, et kui juba saarel elatakse ei minda sealt minema, et saar hoiab oma omandust kinni kogu jõuga."
7-aastaselt läheb Ingrid naabersaarele kooli. Seal õpib ta lisaks lugemisele, arvutamisele ja muudele tarkustele ka ujuma, mis on saarlasele niisama tähtis nagu purjetamine, sõudmine ja palvetamine.
Emalt õpib ta naistetöid ja isalt meestetöid. Teda ootavad ees rasked ajad. Sureb vanaisa ning varsti ka isa. Ema haigestub.
"Mitte et ta siit minema igatseks, ta igatseb teistmoodi Barroy järele, ta tahaks võtta saare laia maailma kaasa ja täita sellega, millest saarel on puudus ja seda ei ole sugugi vähe."
Saarel muutub kõik kui alles on jäänud ainult Ingrid, lapsed ja Barbro. Ingridist saab perekonnapea ja kahe väikese lapse hooldaja. Tema abilisteks on Barbro ja selle poeg Lars, kes on juba päris väiksena mehe eest väljas.
Kõigele vaatamata on romaani alatoon optimistlik ja isegi helge. Norra rannikul on tuhandeid selliseid saari, kus tänaseks ei ela enam ainsatki inimest. Elu neil saartel on märkamist väärt.
Head lugemist!
Soovitab Anne
Ingrid kasvab üles saarel. Tema peres on algul ema Maria ja isa Hans, samuti vanaisa Martin ja isaõde Barbro, kes pole päris tavaline.
Ingridi ellu kuuluvad meri, kalapüük, tormid ja vaesus alates sellest ajast kui ta midagi mäletab.
"Esimene talvetorm koriseb naksuvate seinte taga nagu koolja, siis on inimesed liimist lahti ega võigi teada, et kui juba saarel elatakse ei minda sealt minema, et saar hoiab oma omandust kinni kogu jõuga."
7-aastaselt läheb Ingrid naabersaarele kooli. Seal õpib ta lisaks lugemisele, arvutamisele ja muudele tarkustele ka ujuma, mis on saarlasele niisama tähtis nagu purjetamine, sõudmine ja palvetamine.
Emalt õpib ta naistetöid ja isalt meestetöid. Teda ootavad ees rasked ajad. Sureb vanaisa ning varsti ka isa. Ema haigestub.
"Mitte et ta siit minema igatseks, ta igatseb teistmoodi Barroy järele, ta tahaks võtta saare laia maailma kaasa ja täita sellega, millest saarel on puudus ja seda ei ole sugugi vähe."
Saarel muutub kõik kui alles on jäänud ainult Ingrid, lapsed ja Barbro. Ingridist saab perekonnapea ja kahe väikese lapse hooldaja. Tema abilisteks on Barbro ja selle poeg Lars, kes on juba päris väiksena mehe eest väljas.
Kõigele vaatamata on romaani alatoon optimistlik ja isegi helge. Norra rannikul on tuhandeid selliseid saari, kus tänaseks ei ela enam ainsatki inimest. Elu neil saartel on märkamist väärt.
Head lugemist!
Soovitab Anne
Kommentaarid
Postita kommentaar