Lapsendamine ei ole teema, millega igapäevaselt sageli kokku puutuks. Lugu on äärmiselt liigutav ja paneb mõtlema selle üle, kui keeruline on lapsendamisprotsess lapse jaoks, kui ühel hetkel ei ole enam olemas lähedasi ja tuttavat elu. Missugune pinge ja vastutus on sotsiaaltöötajal, et leida just sellele lapsele uus sobiv perekond ja perekonnale sobiv laps. Raamatus on tunda autori kriitikat sotsiaalsüsteemi ja nii öelda "mudel" perekondade vastu. Vaatamata sellele, et "Choose me" on suuremalt jaolt kirjutatud peategelase Billy silmade läbi sobib see lugemiseks täiskasvanule.
9-aastane Billy elas koos heroiinisõltlasest emaga kortermajas. Kord kuulis Billy pealt, kuidas sotsiaaltöötaja Miriam rääkis, et tema ema Lizzie ei ole nii öelda tavapärane sõltlane, vaid kenast keskklassi perest noor naine, kes oli äärmuslikku olukorda sattunud mehe tõttu. Koos proovisid noored narkootikume, kuid elu ja olukorra keerulisemaks muutudes lasi mees jalga.
6-aastaselt oli Billy olnud asenduskodus proua Oliveri juures mitmeid kordi, siis kui ta ema oli võtnud üledoose ning teda püüti haiglas üles turgutada. Lizzie vanemad kolisid Portugali, kuna ei suutnud pealt vaadata, kuidas nende tütar oma elu hävitas. Billy mäletas, et kui ta oli umbes 8-aastane, siis käisid nad emaga vanaemal ja vanaisal Portugalis külas. Ent päikesepaiste ja meri ei teinud olematuks seda, et vanaisa isegi ei rääkinud tema emaga. Ka Billyga ei vahetanud ta sõnakestki, võibolla sellepärast, et ta oli nii oma isa moodi.
Koolis oli Billy vaikne, tagasihoidlik ja madala enesehinnanguga, kuna tundis, et ei ole milleski andekas ega eriline. Isegi parima sõbra Joeyga jagas ta vaid vähest oma elust. Peale ema surma loobusid vanavanemad kõikidest õigustest lapselapse suhtes. Nii jäi Billy ajutiselt pikemaks ajaks elama asenduskodusse ning sotsiaaltöötaja Miriam võttis endale ülesandeks leida talle adoptiivpere, enne kui Billy saab 10-aastaseks, kuna võimalused lapsendatud saada vähenevad iga aastaga.
Asenduskodus käis parandustöid tegemas Andrew, noor mees, kelle elukaaslane ootas last. Billy oli mehe toimetamistest huvitatud ja lobises temaga alati natuke.
Miriami õhutusel tutvustati Billyt kolme erineva perekonnaga, ent ta ei suutnud neid ette kujutada oma vanematena. Ta tundis ennast süüdi ning kirjutas oma tunnetest paberile ning peitis asenduskodu lähedal kasvava puu õõnde. Andrew nägi seda ning luges salaja Billy kirju. Iga päevaga kasvas temas sümpaatia poisi vastu ning soov teda kaitsta. Ta rääkis sotsiaaltöötajale poisi murest, paljastamata kust ta seda teadis...
Kommentaarid
Postita kommentaar