Poolatarist maali- ja skulptuurikunstniku Irena Baruch Wiley (1906–1972) elusaatus oli kirju ja huvitav. Kohtunud 1930. aastal Varssavis Ameerika diplomaadi John Cooper Wileyga (1893–1967) ning abielludes temaga neli aastat hiljem, sattus Irene mehe ameti tõttu maailma eri paigusse. Wileydel tuli elada ja töötada Stalini-aegsel Venemaal, Anschlussi-eelses ja aegses Austrias, Salazari-aegses Portugalis, Colombias, Panamas, Iraanis, lisaks reisid teistessegi riikidesse.
Eestiga on Wileyd samuti seotud: nimelt oli John Wiley aastail 1938–1940 Ameerika saadik Eestis ja Lätis, olles nii nende kahe Balti riigi sõjaeelse eluolu kui ka hilisema annekteerimise tunnistajaiks. Irena Wiley kirjeldab Eestit kui naeratavat maad, kus "mehed nägid välja nagu viikingid, ning naised olid kullaka naha, pronksikarva juuste ja kannikesevärvi silmadega". Ka kirjeldatakse Wileyde sõprust perekond Laidoneridega.
Wileyd aitasid väga paljusid juute ja mittejuute USA viisade hankimisel, mis oleks päästnud neid terrori eest, kahjuks ei jõudnud nad aidata kõiki, sealhulgas ka Irene enda sugulasi Poolast välja saamisel.
1040. aastatel pöördusid Wileyd tagasi USA-sse. Peale Johni surma 1967. aastal lasi Irena end saata Vietnami sõjatandrile, kus ta joonistas haavatud sõdurite portreid, mida nood siis kodustele saatsid.
Irena Wiley mälestusteraamatus "Kahekümne aastaga ümber maailma" oskab ta diplomaadi naisena rääkida poliitikast, kunstnikuna näha aga ka iga maa elu emotsionaalsemat, maalilisemat ja inimlikumat poolt.
Rohkemat Irena Wileyst ning tema kunstiteostest saab vaadata aadressilt http://www.irenawiley.com/
Soovitab Kaili
Eestiga on Wileyd samuti seotud: nimelt oli John Wiley aastail 1938–1940 Ameerika saadik Eestis ja Lätis, olles nii nende kahe Balti riigi sõjaeelse eluolu kui ka hilisema annekteerimise tunnistajaiks. Irena Wiley kirjeldab Eestit kui naeratavat maad, kus "mehed nägid välja nagu viikingid, ning naised olid kullaka naha, pronksikarva juuste ja kannikesevärvi silmadega". Ka kirjeldatakse Wileyde sõprust perekond Laidoneridega.
Wileyd aitasid väga paljusid juute ja mittejuute USA viisade hankimisel, mis oleks päästnud neid terrori eest, kahjuks ei jõudnud nad aidata kõiki, sealhulgas ka Irene enda sugulasi Poolast välja saamisel.
1040. aastatel pöördusid Wileyd tagasi USA-sse. Peale Johni surma 1967. aastal lasi Irena end saata Vietnami sõjatandrile, kus ta joonistas haavatud sõdurite portreid, mida nood siis kodustele saatsid.
Irena Wiley mälestusteraamatus "Kahekümne aastaga ümber maailma" oskab ta diplomaadi naisena rääkida poliitikast, kunstnikuna näha aga ka iga maa elu emotsionaalsemat, maalilisemat ja inimlikumat poolt.
Rohkemat Irena Wileyst ning tema kunstiteostest saab vaadata aadressilt http://www.irenawiley.com/
Soovitab Kaili
Kommentaarid
Postita kommentaar