Belglast kui rahvust pole üldse olemas - on Belgia kodanikud, keda nimetatakse belglasteks ja kodumaaarmastus, mis väljendub kleebistes autodel "Ära puutu minu maad!". See riik suudab ka üle aasta ilma valitsuseta rahulikult toimida. Siin räägitakse kõikmõeldavaid keeli ja kogu selles keelte virvarris peab teadma, et igal kohal, ka tänavatel, on kaks, kui mitte kolm eri versiooni. Ei saa mainimata jätta ka üht autorit eriti jahmatanud nähtust - meeste pissuaarid keset kõnniteed ja lageda taeva all. Brugges on selline otse kiriku sissepääsu kõrval. Need on mõned paljudest veidrustest.
On uskumatu, kui palju maailmakuulsusi ja leiutisi on pärit sellelt väikeselt maalt. Näiteks rulluiskude leiutamist seostatakse belglase Merlini nimega. Ja kes meist ei teaks Georges Simenoni loodud detektiivi Maigret, kes on ju belglane.
Brüsseli kõige suurem vaatamisväärsus on muidugi raekoda Grand Place. Raekojaplatsi lähistel seisab orvas 61 cm pikkune pissiv poisike Manneken Pis (pärit 1619. aastast), kes 1987. aastal sai endale õekese Janneken Pisi.
Kuulus on Belgia šokolaad, kuigi esimesed šokolaadivalmistajad olid šveitslased. Šveitsis tarbitakse šokolaadi ühe inimese kohta aastas 13 kg, Belgias 12,5 kg ja Euroopas keskmiselt 8-11 kg. Võrdluseks - Hiinas vaid 100 grammi.
Belgia jõulukombed erinevad Eesti omadest seetõttu, et see on katoliiklik maa. Laste kingipäev on 6. detsember. Kingitusi viskab korstnast sisse Nikolaus, olles enne järgi vaadanud, kas lapsed on ikka head.
Belgi kunst on rikastanud maailma mitmete suurnimedega. Võiks nimetada üht põnevat isikut Michel Sittowit, kes seob Eestit 15.-16. sajandi Flandriaga. Kuulsad on Flandria piltvaibad, mis polegi gobeläänid ja pitsikudumise kunst. Ka Tallinnas on üks 16. sajandi Brüsseli töökojast pärit piltvaip - Oleviste kiriku altarilaua esine kate.
Võiks kirjutada veel Belgiast kui kollektsionääride paradiisist, kuulsatest kunsti- ja antiigimessidest, imekaunist loodusest ja maailma pikimast trammiliinist - 68 km - mööda Belgia rannikut.
Belgia kui väikeriigi saatus on tihedalt läbi põimunud naaberriikide, eriti Hollandi, Saksamaa ja Prantsusmaaga. Raamatus tutvustatakse ka nende maade kauneid piiriäärseid linnu.
Belgia piiril asub Luksenburgi suurhertsogiriik, mille pindala on väiksem kui Saaremaa, elanikke aga umbes sama palju kui Tallinnas ja Tartus kokku, ligi 512000. Koos Hollandi ja Belgiaga moodustavad need väikeriigid Beneluxi maad, mille nimetus tuleneb kõigi kolme riigi esisilpidest.
Belglased armastavad lisaks šokolaadile ja õllele koomikseid ja koduloomi - peaaegu igas kodus on kas kass või hästikasvatatud koer, kes koduaiast tänaval kõndijate peale ei haugu.
Mõnusat tutvumist väikeriigi Belgia veidruste ja vaatamisväärsustega.
Anne Randmere
Kommentaarid
Postita kommentaar