Viimasel ajal suure tähelepanu all olnud ja poleemikat tekitanud eesti kirjanduse raamatukogudes kättesaadavuse ja lugemise teema tekitas ka mõtte sellest, kuidas on olukord eesti kirjanduse tõlkimisega. Vastuseks sobib ilmunud raamat.
Oluline osa eesti kirjanduse tutvustamisel on olnud Eesti Kirjanduse Teabekeskusel, kelle väljaanne antud raamat on ja mis tutvustab tõlkijaid, inimesi, kes on "eri kultuuride ja kirjanduste saadikud, sild ühest keele- ja kultuuriruumist teise", nagu ütleb raamatu saatesõnas raamatu koostaja Ilvi Liive. Veel saatesõnast: "Eesti kirjandus ei jõua kusagile iseeneset, olgu ta nii hea kui tahes. Kui ei oleks pühendunud tõlkijaid, kes armastusega eesti kirjanduse asja ajavad, igaüks omal maal ka omas keeleruumis, siis tõlkeid ei ilmuks ja ei oleks palju kasu ka Eesti Kirjanduse Teabekeskusest. See raamat ongi sündinud soovist jäädvustada nende inimeste teid ja töid, kes on ühe väikese rahva keelt ja kirjandust oluliseks pidanud, et on otsustanud sellele pühenduda ja seda oma rahvale vahendada."
Raamatus räägivadki eri maade tõlkijad, kuidas nad jõudsid eesti keele, kultuuri, kirjanduse ja laiemalt kogu Eesti juurde. "Kui nooremate tõlkijate tee eesti kirjanduse juurde on kulgenud õpingute ja tõlkeseminaride toel, siis vanema põlve tõlkijad jõudsid eesti kirjanduseni ja tõlkimiseni sageli endalegi ootamatult, justkui juhuse tahtel."
Soovitan lugeda!
Aili
Kommentaarid
Postita kommentaar