Meie raamatukogutöötajate arvates eelmisel aastal ilmunud parimate raamatute edetabelit saab vaadata siit, kuid kuna hinnatud raamatuid kirjeldati väga huvitavalt, siis alljärgnevalt neist väike kokkuvõte.
Kõige enim hääli kogus Indrek Hargla ajalooliste kriminaalromaanide sarja kolmas raamat "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (varasematest osades on meie blogis juttu siin), mida iseloomustati kui sisutihedat ja suurepärast põnevikku/kriminaalromaani, kus on loodud täiuslik ajalooline taust ja faktidele tuginev õhkkond. On rõõm, et lõpuks ometi saab lugeda ka väga häid eesti kriminaalromaane.
Elulooraamatute hulgas kiideti kõige enam Andrei Hvostovi "Sillamäe passiooni", mille kohta öeldi muuhulgas: "Rohkem kui Sillamäelt kaasa saadud taak endise sillamäelase kukil mõjus koos autoriga nõukogude võimu olemuse ja selle enda elus peegeldumise meenutamine. Palju äratundmistunnet (ei saa ju kirjutada – äratundmisrõõmu). Hvostov oskab väga täpselt sõnastada valu, alanduse ja hirmu astmeid ja varjundeid. Urgitseb endas tõeliselt armutult." Lisapunktid raamatule ka väga hea kujunduse poolest.
Nelja aasta töö tulemus ning esialgselt autori ning Kaljo Kiisa koostööna valmima pidanud Andres Laasiku elulooraamat "Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk: ikka hea pärast" sai kiita kui süvenemist vajav, kuid suurepärane biograafia, mis ühtlasi annab ülevaate ka eesti filmikunsti ajaloost.
Tõlkekirjandusest tõsteti esile kaht ka siin blogis soovitatud raamatut: Herbjørg Wassmo Põhjamaade romaani sarjas ilmunud raamatut "Sada aastat" ning Kajsa Ingemarssoni mõnusat ja kaasahaaravat ajaviiteraamatut "Väikesed kollased sidrunid".
Toidu- ja kokaraamatute hulgas tõsteti kõige enam esile Mats-Eric Nilssoni toidutööstuse ja toidukaupmeeste tegevuse telgitagustest kõnelevat raamatut "Toidudemagoogia", mille kohta arvati, et kui varem pole e-ainetele erilist tähelepanu pööranud, pani see raamat mõtlema küll, mida me tegelikult omale igapäevaselt sisse sööme. Kellel vähegi huvi toiduteemade vastu, soovitaks lugeda.
Kokaraamatutest märgiti ära ka humoorikat ja väga uudse lähenemisega raamatut "Õgivad ja blogivad: kodurestorani MerMer abikelner Hummeri raamat", milles toidutegemist ja kõike sellega seonduvat kirjeldatakse läbi koera silmade. Toidujuttude- ja piltide vahel tutvustatakse ka elu ja inimesi Juminda poolsaarel Kolga-Aabla külas.
Kolmas ära märgitud toiduteemaline raamat oli ajakirjaniku Viktoria Ladõnskaja kirja pandud ning Annika Haasi ja Birgit Püve suurepäraste fotodega "Peipsi veerel: vanausulised paluvad lauda", mida kirjeldati kui "suure südamesoojusega kirjutatud raamatut, mis avab elu vanausuliste külas ja nende kombeid, millest me ei tea ju suurt midagi. Lisaks muidugi nende toiduretseptid :)"
Lastekirjandusest märgiti ära mitmeid tuntud autoreid nagu Mika Keräneni, Piret Rauda, Ilmar Tomuskit, kuid eraldi tõsteti esile Ilona Martsoni koostatud raamatut "Rosinad. Lood lastekirjanike lapsepõlvest", mida iseloomustati kui väikest mõnusat ja südamlikku elupiltide kogumit lastekirjanike laps olemise ajast. Ühelt poolt huumorimaiguline (näe, mis juhtus!), teisalt on kirja pandud juhtumid autoreile ilmselt olulise sõnumi või õpetusega – miks muidu on need aegade taha meeles püsinud. Paneb lausa endagi mälupilte lehitsema. Lapsed tõdevad ilmselt üllatusega: ah et kirjanikudki on kord lapsed olnud...Head lugemist!
Leidsin edetabelist nii mõnedki enda lemmikud :D
VastaKustuta