Sari "Põhjamaade romaan"Romaan hõlmab ajavahemikku 1905-1944 ja annab ülevaate mitme põlvkonna elust Soomes. Tegemist on põhiliselt soomerootsi seltskonnaga, kes püüab sulanduda Soome ühiskonnas ja elus.
Tähtis tegelane romaanis on kodusõda, mille mõjud ulatuvad kaugele ja ei anna hingerahu veel mitmele põlvkonnale. Julmad ja tapahimulised olid nii valged kui punased. "Kõik, nii valged kui punased, paistsid olevat ühtmoodi rusutud ja hirmul ja keegi ei teadnud, millega see kõik lõpeb."
Tähtsal kohal romaanis on sport. Juttu on tennisest ja jalgpallist ning töölisklubide ja kodanlike klubide armutust vastasseisust.
Kodusõja läbi teinud inimeste põlvkond on mures uue põlvkonna ideaalide või ideaalituse pärast. "Tempo oli palavikuline, linn püüdis üheainsa hoogsa luuatõmbega vana ja iganenu minema pühkida." Uusi ideaale oli raske leida. Inimesed ei olnud kunagi joonud ja prassinud nii palju kui nüüd ja lisaks haigutas seal põlvkondade vahel kuristik. Valitseb kuiv seadus ja juuakse Eestist salaja sisse veetavat piiritust.
Kauneid lehekülgi romaanis on pühendatud armastusele ja sõprusele. Inimsuhted on tihtipeale keerulised, kus põimuvad sotsiaalne ebaõiglus ja viha rikaste ja vaesema rahva vahel. "Inimene vajas unistusi, vajas tuulepäisust ja sihitut suveliblikalendu."
Üheks peategelaseks on ka Helsingi ise, selle hingeelu ja areng väikesest provintsilinnast moodsaks ja kauniks suurlinnaks.
"Ja kõikjal põlevad akendes tuled, ja mõnes neis loendamatutest majadest ütleb ehk keegi just sel hetkel teisele, kui ränk on aasta aasta järel siin maailmas rügada, ja ühtlasi on see ainus õnn."
Romaan sai 2006. aastal Finlandia auhinna.
Soovitab Anne
Kjell Westö
VastaKustuta