Rootsi kirjaniku Bengt Anderbergi romaan "Amorina" kujutab autori suguseltsi uskumatut ja ilmselt veidi kokkuluisatud saatust umbes saja aasta jooksul, alates 1830. aastast kuni 1930. aastani.
Amorina on raamatu naissoost tegelaste koondnimi. Meessoost tegelased hukkuvad enamasti armastusest või armastuse tagajärjel. Üks keeruline, jube ja liigutav seiklus järgneb teisele, ühest loost kasvab välja teine, kuni jõutakse leidlapsest peategelase, kirjaniku alter ego saatuseni. See on liigutav ja kurb lugu Amanda ja Jänki suurest armastusest ja nende õnnetust saatusest.
"Pärast asula lähedal olevat lauget kurvi oli rong just hakanud kiirust üles võtma ja vedurijuhil ei olnud vähimatki võimalust pidurdada, kui väike veoauto rööbastele ilmus. See lendas kaitseraua ees nagu tikutoos."
"Vanaema näitas mulle ajalehest välja lõigatud artikleid "surmaga lõppenud traagilisest õnnetusest, mis nõudis kaks inimelu". Selge see, et vanaema ja vanaisa teadsid, millised need "kaks inimelu" olid. Kuid vanaema ei rääkinud sellest kunagi. Vähemalt mitte minuga."
Bengt Anderberg (1920-2008) on Rootsi kirjanik, tõlkija ja kolumnist. Anderbergi looming on mitmekesine, ta kirjutas luuletusi ja erootilisi jutukesi, kuuldemänge ja lasteraamatuid ning autobiograafilisi vesteid.
1999. aastal ilmunud "Amorina" näitab ilmekalt, et Anderberg säilitas oma oma erakordse jutustamisoskuse ja särava stiili ka veel hilises eas.
1999. aastal ilmunud "Amorina" näitab ilmekalt, et Anderberg säilitas oma oma erakordse jutustamisoskuse ja särava stiili ka veel hilises eas.
Soovitab Anne
Kommentaarid
Postita kommentaar