Tiina Rekand "Krimmi päevik: õpetajapreili juhtumused stepikülas"

Tänapäev, 2010

Autor on sündinud 11. märtsil 1985 Tartus.

Koolitee: Mooste põhikool (2000), Tartu Descartes’i lütseum (2003), Tallinna Ülikool 2006, jätkab magistriõppes.

Töötanud suvereporterina Postimehes; 2006–2007 vabatahtlikuna Rootsis; 2007–2008 Postimehe reporter; 2008 septembrist eesti keele õpetaja Krimmis.

EALLi noore ajakirjaniku preemia 2007. a eest. Keeled: inglise (heal tasemel), rootsi, vene (kesktase), prantsuse, hispaania, saksa, soome (algtase).

Harrastus: tegevus noorteorganisatsioonides, ujumine, jalgrattasõit, käsitöö, fotograafia.

Ise on ta ennast kirjeldanud järgmiselt: olen salapärane, kohusetundlik, veider, romantiku hingega tegelane, vahel ka naljakas ning haledalt kohmakas.

Mulle meeldib: ploomimahl, sügise ja talve vaheline aastaaeg, sinine värv, lugeda, jutte kirjutada, käsitööd teha, pildistada, pannkoogid, karamelli-hapukoorekook, vaikne muusika, jalgrattaga sõita.

2008. aasta augustis sõitis Krimmi sisemaale Aleksandrovka Keskkooli eesti juurtega lastele eesti keelt õpetama ajalehe Postimees 23-aastane reporter Tiina Rekand. Elama asus ta Krasnodarka küla eesti seltsi esinaise Rita Kuusk-Kadilkina juurde. Kadilkina on Järvamaalt 1860. aastatel Krimmi rännanud eestlaste järeltulija ehk krimmieestlane, nagu ta enda kohta ütleb.

"Krimmi päevik" on humoorikas jutustus sealsest külaelust, kommetest.

Juba lennujaamast väljudes on nahk täitsa higine sellest õhust, mis lennukiuksel pahvakana uimastades näkku lööb. Õhtu küll, aga higi voolab pisikeste niredena üle nina ning suure seljakoti (kuradi keeruline on kogu vajalik maine vara 20 kilo sisse mahutada) selgavedamine ei mõju ka just külmetava kogemusena - nii kirjeldab Tiina oma saabumist Krasnodarka külla.

Kõik tundub siin harjumatu ja algeline. Iial ei tea kas kraanist vett tuleb, aeg-ajalt on ka gaas läinud. Naljakalt ebameeldiv on ka nn auk-maas-tüüpi WC.

Koolikorraldus tuletab meile meelde nõuka aega, kus enne suuri külalisi vuntsiti kõik kenasti üles, istutati värske lilled ning ka stendid-loosungid said kapist välja otsitud. Siiani on uhkelt püsti ka V. I. Lenini kujud.

Pühadega on samuti omad lood. Kui prasdnik (püha) langeb nädalavahetusele, siis on reede või esmaspäev vaba.

"8. märts on selles riigis küll nagu mingi püha lehm - tähistatakse vaata et kolm päeva ette ja sama palju pärast ka," selgitab pidutsemise kommet Irina Jegorovna.

Vaatamata algsele võõrastusele koduneb Tiina Ukraina külaeluga niivõrd, et otsustab veel üheks aastaks jääda.

Loe veel:
http://www.postimees.ee/?id=138252
http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=26&id=1159
http://www.tartuekspress.eu/index.php?page=1&id=33&type=2
http://www.maakodu.ee/index.php?page&grupp=artikkel&artikkel=16126