Lugemispäevik

Pole ammu midagi nii mõnusat lugenud. Raamat on kirjutatud sama humoorikalt, kui autori eelmine romaan „Mees nimega Ove“, kuid ka seekord pole tegu kaugeltki mitte naljalooga. Raamat räägib 7-aastasest Elsast, kel on oma vanaemaga eriline suhe. Eriline juba seetõttu, et nad mõlemad on ühed erilised kujud. Elsa on oma vanuse kohta erakordselt nutikas – „oma vanuse kohta küps“, nagu ütlevad täiskasvanud, kellele ta oma targutustega „hullult närvidele käib“. Vanaema aga oli mässumeelne naine, kes julges järgida oma kutsumust ning tegi elus valikuid, mis kõigi „normaalsete ja korralike“ inimeste arvates olid hullud ja kohatud, sest ta oli ju naine, ema jne. jne. Nii tekib nende kahe vahel eriline side koos oma salakeele ja muinasjuttudega.  Ühel päeval aga vanaema sureb. Elsa satub olukorda, kus tal tuleb hakata edastama arvukaid vanaemapoolseid vabanduskirju majanaabritele. Selle käigus õpib Elsa tundma majaelanikke, avastab nendevahelisi seoseid ning saab teada nii mõndagi uu...

"Värav" on täiesti eesti oma kodumaine koolja/zombi õuduslugu. Tegevus toimub Peipsi lähedal asuvas väikeses maalilises Meerapalu külakeses. Unisel pisikülal on aga täiesti oma sajandeid vana õudne saladus - pimeduse saabudes avaneb küla lähedal raske roostes hingedega raudvärav, õhk muutub ootamatult külmaks ja veider udu roomab metsa alt küla poole ning ringi hakkavad liikuma kooljad/zombid. Külarahvas varjab ennast majades, sest kelle zombid kätte saavad, viivad kaasa ja elavast hingest saab zombiarmee uus liige. Lugu saab alguse, kui kaduma läheb pealinna peaspetsialist ja asja hakkavad uurima värvikad tegelased piirivalvur Andres ja pisikese viinaveaga kohalik võmm Virve. Tihe tegevusliin ja palju humoorikaid kirjeldusi. Lisaks ajalooline lähenemine kooljaprobleemile ja kristliku mütoloogiaga seotud lõpp. Raamat, mida ei ole piinlik lugeda, kõik on ladus ja kaasakiskuv ja väga vaimukas. Ei ole mõeldud ainult ulme/fantaasia/õudukafännidele, vaid on mõnus lugemine ...