Lugemispäevik

Ka sel aastal oli Oscarite jagamisel nominentide hulgas mitmeid filme, mis põhinevad romaanil, jutustusel või näidendil. Paraku aga enamikku neist kirjandusteostest pole eesti keelde tõlgitud. Õnneks kolm teost, millest nüüd juttu tuleb, on eesti keeles olemas ja soovitan neid lugeda. Mul on hea meel, et Rudyard Kipling „Džungliraamat” inspireerib ikka jätkuvalt filmitegijaid. „Džungliraamat” on Rudyard Kiplingi klassikaks saanud loomajuttude kogumik, millest ühe osa moodustavad lood Mowglist, inimlapsest, kes kasvab üles huntide seas, on musta pantri Bagheera järelvalve all ja kellele jagab õpetusi karu nimega Baloo. Isiklikult pole ma veel 3D filmide austajaks saanud, kuid ikkagi mind rõõmustab, et Jon Favreau lavastatud film „The Jungle Book” (2016) võitis Oscari parimate eriefektide eest. Lood Mowglist püsivad meeles, kui ikka ja jälle temast filme, animafilme ja -sarju tehakse. Samuti tänu sellele ei vaju unustusse ka Nobeli kirjandusauhinna võitnud Rudyard Kipling. F...

Kõik, kes on lapsena lugenud „Palle üksi maailmas” ja tundnud igatsust midagi sellist ometi ka ise kogeda - mõtle: võid igale poole minna, kõike proovida, keegi ei näe ega keela, saavad nüüd täiskasvanuna seda taas läbi elada. 2006. aastal (eesti keeles 2011) ilmus saksa kirjaniku Thomas Glavinici „Öötöö”. Peategelane ärkab, astub õue - ja kedagi ei ole, ka loomi, linde ega putukaid. 2010 (eesti keeles 2016) näeb ilmavalgust inglise kirjaniku Graham Joyce`i „Vaikiv maa”: paar jääb suusakuurordis laviini alla ja pääsedes leiavad end lõksus tühjas mägikülas. Eestlasele Armin Kõomägile on see olukord vist samuti fantaseerimismõnu pakkunud, sest tema romaani „Lui Vutoon” (2015) sündmustik algab täpselt samal päeval - 4. juulil, kui Glavinicil, kuid temal on loomariigi esindajad Maa peale alles jäänud, nii et peategelane ei pea päris hääletuses elama. Tuba on soe, parimad toidud, sissepääs kauplustesse: tee, mida tahad. Võid käia võõrastes korterites, majades ja lossides, keelatud ko...