Lugemispäevik

Willem Elsschot ühe tuntuima hollandi-flaami keeleruumi kirjaniku Alfons Josef De Ridderi (1882-1960) kirjanikunimi. Esmakordselt 1933. aastal ilmunud humoorikas lühiromaan "Juust" on lugu sellest, kuidas keskealine ametnik Frans Laarmans saab võimaluse hakata tegelema juustumüügiga. Ta saab kakskümmend tonni Edam juustu, et seda siis Belgias ja Luksemburgis edasi müüma hakata. Esile kerkivad erinevad probleemid ja olukorrad, mida ta lahendama peab hakkama, samal ajal, kui juust seisab laos hoiul. On vaja sisustada kontor ja leida müügiagendid. Samas tuleb juustuäriga tegeleda varjatult, kuna asutuses, kus Laarmans tegelikult tööl on, arvatakse, et ta on haige ja ei saa seetõttu tööl käia. Paraku ei lähe aga kõik nii libedalt, nagu ta planeerinud ja lootnud oli. Kuigi "Juust" on esmakordselt ilmunud pea 80 aasta tagasi, on seda ka tänapäeval huvitav lugeda ning see on flaami kirjanduse üks populaarsemaid teoseid tänini. Soovitab Kaie

Serge Brussolo "Talvehirmud" on ilmunud Eesti Raamatu Mirabilia sarjas. Siiski pole tegemist päris tüüpilise laip- juurdlus kriminulliga. Mis aga ei tähenda, et pinged poleks üleval ja seda pea kogu tegevuse jooksul. Peategelaseks on 12-aastane Julien, kes peale viite pansionis veedetud aastat naaseb tagasi oma koju koos emaga, keda ta pole kõik need aastad näinud. Vahepeal alanud II maailmasõda on kõigi elud aga segi paisanud ja endine uhke häärber, kust poiss koos emaga enne sõda lahkus, pole kaugeltki enam sama koht. Läheduses varitsev oht miinivälja ja häärberi pööningul uinunud pommi näol muutub üha tähtsusetumaks küsimuste kõrval nagu: miks lahkus tema ema omal ajal kodust, mida ta kõik need aastad tegi, mis osa oli selles kõiges vahepeal väidetavalt enesetapu sooritanud vanaisal, salapärastel asjaoludel õnnetult hukka saanud isal. Naabripoisi kahemõttelised vihjed ja metsas elava ühekäelise skulptori mälestused ainult suurendavad kahtlusi ja mõistatuste sasipund...

Eesti reisikirjade elav klassik Olev Remsu sõidab jalgrattaga mööda Müncheni tänavaid, pedaalib läbi ajaloo ja kohtub paljude värvikate tegelastega,, teise hulfas Hitleri ja Dostojevskiga.  Isari jõe orus asuv München on suuruselt Saksamaa kolmas linn. Ta on natsionaalsotsialismi sünnilinn ja Hitleri lemmiklinn. Paradoks, et läbikukkunud kunstnik Hitler ristis Müncheni ka Saksa kunstipealinnaks. Remsul on Münchenis kaasas Rainer Sarneti film Dostojevski "Idioot", mida ta vaatab ja arvustust kirjutab. Dostojevski alustas "Idioodi" kirjutamist Saksamaal ja lõpetas Itaalias.  Dostojevski oskas saksa keelt, ta õppis seda ohvitseride koolis ja hiljem tõlkis vene keelde maailmakirjanduse tähtteoseid.Hitler ei osanud ühtegi keelt peale saksa keele. Nooruses tegeles ta kunstiga, laiskles ja kulutas parasiidina ema ja tädide raha. Kuigi Hitler ja Dostojevski (1821-1881) elasid erineval ajal, leiab Remsu paralleele ja ühiseid jooni Hitleril ja tema kaasaegsetel nin...