Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2015 postitused

Kristin Hannah "The Nightingale"

See raamat räägib kahe õe võitlusliku ellujäämise loo II maailmasõja aegsel Prantsusmaal. Raamat tõestab, et "õrnem sugupool" on võimeline ohuolukorras käituma sama edukalt, külmalt ja kaalutlevalt kui nende abikaasad, vennad, sugulased ja sõbrad rindel. Ma ütleks selle raamatu põhjal, et naised tagalas on tugevalt alahinnatud jõud. Vaikses väikeses Carriveau külakeses jätab Vianne Mauriac hüvasti oma abikaasaga Antoinega, kes peab rindele minema. Vianne ei usu, et natsid Prantsusmaale jõuavad ent nii see siiski läheb. Ta on sunnitud enda juurde elama võtma ühe natsi ohvitseri ning peagi jälgitakse tema ja ta lapse iga liigutust tähelepanelikult. Ilma toidu, raha ja lootuseta tuleb tal vastu võtta aina kohutavamaid otsuseid. Vianne'i, 18-aastane mässumeelne õde, Isabelle otsib oma elule eesmärki noorusliku hulljulgusega. Oma teel Pariisist õe juurde kohtub ta salapärase vastupanuliikumise juhi Gäetaniga ning armub temasse meeletult. Mehe reeturliku käitumise tõttu

Amèlie Nothomb "Jahmatus ja värinad"

Jaapani vana etikett näeb ette, et keisri poole pöördutakse "jahmatuse ja värinatega". Jahmatuse ja värinaga tuleb Amèliel teoase lõpus oma ülemuse ees seistes tunnistada, et ta on puudega ja ei ole mitte millekski võimeline, lohutuseks tolle innukas lootus, et prügiveofirmas saaks ta tööd küll. Noore belgia neiu, kes küll oli sündinud ja lapsepõlve veetnud Jaapanis, suurimaks sooviks oli töötada üks aasta Jaapani ettevõttes. Aga juba esimesest päevast alates läks kõik valesti. Lõpuks oli ettevõtte seisukohalt kõige ohutum tõlgina tööle asunud neiul üldse mitte midagi teha lasta, sest iga süütumgi tegevus põhjustas katastroofi. Asi ei olnud tegelikult selles, et noor õpetajaharidusega Amèlie oleks tõesti olnud loll ja saamatu. Ta sai mängleva kergusega hakkama suurepärase "sajandi aruande" koostamisega belgia väherasvase või kohta, olgugi, et see loomulikult vallandas ettevõttes kohutava tragöödia. Võib-olla oleks Amèlia jäänudki enda poolt välja mõeldud tööüle

Sarah Moore Fitzgerald "Lootuse õunakook"

Oscar Dunleavy on koolipoiss, kes ühel päeval kaob – merest leitakse vaid tema jalgratas, mis annab alust arvata, et poiss on sooritanud enesetapu. Ja kuigi Oscari otsingud veel käivad, usub enamik inimesi, et poissi elusalt leida enam ei õnnestu. Siiski leidub kaks noort – Oscari vend Stevie ja naabritüdrukust parimas sõbra Meg – kes sellega sugugi leppida ei taha. Nii otsustavadki nad välja uurida, mis juhtus populaarse koolipoisiga viimase poolaasta jooksul, kui Meg perega Uus-Meremaal viibis. Miks enne elurõõmus ja populaarne poiss oleks üldse pidanud endalt elu võtma? Kas Oscari kadumine on seotud nende uue klassikaaslase Palomaga? Jutustus kirjeldab veenvalt, kui vähe on teinekord vaja, et laps muutuks teiste poolt tõrjutuks, üksildaseks ja õnnetuks. On ju Oscar varem olnud mitte ainult klassi, vaid kogu kooli üks populaarseimad poisse, kuid kadumise hetkeks ei ole talle sõpru jäänudki… Soovitaksin raamatut lugeda nii lastel kui nende vanematel – mõtlemisainet jätkub kõigil

Timo Parvela Ella-lood

Timo Parvela esimeses eesti keelde tõlgitud raamatus "Ella ja sõbrad" on naljakad lood Ellast, klassikaaslastest ja nende õpetajast. Ella ja tema sõbrad on väga abivalmid, aga sageli teevad nad järeldusi ja otsuseid mõne suvalise nähtud eseme või mõne klassikaaslase ütluse põhjal. Ühtlasi ei mõista nad oma õpetaja irooniat. Niiviisi tekivad kõiksugu segadused ja absurdsed olukorrad. Kõige naljakam on esimese raamatu esimene lugu "Ella ja väljapressija". Seda lugedes naersin südamest, mistõttu algul lugesingi seda vaid ise, sest naerdes oli võimatu ette lugeda. Alles teisel katsel lugesin ka tütrele ette ja siis naersime koos.  Järgnevas kahes loos "Ella teatris" ja "Ella õppekäigul" tegi tütrele hirmus palju nalja see, kui justkui telefonimänguna esimese lapse suust kõlanud lause muutub ridapidi edasi öeldes hoopis millekski muuks ja lõpuks tuleb sellest jälle mingi jama.   Lugesin ka raamatuid "Ella ja sõbrad 2" ning &q

Ilmar Tomusk "Rasmuse vuntsid"

Ilmselt on iga täiskasvanu lapsena mõelnud, et küll ometi tahaks olla suur: mitte keegi ei käsuta, saab süüa nii palju kommi, kui hing ihkab ning magama minna siis, kui ise tahad. Ainult et suureks saades ütleme ometi oma lastele, kel seesama soov, et laps olla on ju tegelikult palju toredam. Ilmar Tomuski uue lasteraamatu peategelane, viieaastane Rasmus on just selline poiss, kes tahaks olla suur, sest suurte inimeste elu on ju palju lihtsam. Lapse elu ei ole ju kerge: lasteaias käimiseks tuleb vara ärgata, vastiku maitsega hambapastaga hambaid pesta, riidesse panna… Kuid ühel järjekordsel hommikul ärgates on kõik teistmoodi: Rasmus on suur, tal on vuntsid ning vanemate asemel on tal endal nüüd lapsed. Nii peabki suure mehe kehas olev väike poiss laste eest hoolt kandma ja tööl käima. Oi-oi kui palju segadusi see kaasa toob! Lõbus lugemine nii lastele kui täiskasvanutele :)

Johan Theorin "Öine lumetorm"

2008. aasta Rootsi parimaks krimiromaaniks tunnistatud raamat on põnev algusest lõpuni. Raske on öelda, kas peategelane on Angerjatipu härrastemaja Ölandi saarel või selle elanikud. Või hoopis saar ise, kus talviti möllavad lumetormid on aegade jooksul mõjutanud nii maja kui inimeste elusid ja saatuseid. Toimuvad ka kuriteod, kuid õnneks ei kirjeldata neid viimase aja põhjamaade krimiromaanidele omasel väga võikal moel. Ometigi hoiavad pingeid üleval nii kamp suvilarüüstajaid, Angerjatipu härrastemaja perenaise Katrine salapärane surm kui kõhedust tekitavad kummituslood selles vanas, paljude tragöödiate tunnistajaks olnud majas. Ja saatuslik lumetorm ei jää ka tulemata... Ajakirjade Kirjastus 2015

Jill Alexander Essbaum "Üksildane naine on ohtlik naine"

Ameerika luuletaja Jill Alexander Essbaumi esimene proosateos "Üksildane naine on ohtlik naine" on ohuromaan kultuuride kokkupõrkest. Peategelane, ameeriklanna, tahab mehele minna ja sinna ta ka saab – kosijaks osutub šveitslane, halva inglise keelega enesekindel eurooplane. Kui tüüpiline tänapäeval: kodust välja, huvitavatesse kohtadesse, huvitavate inimestega kohtuma. Juba hakkab Eesti meediasse ka tagasilööke imbuma: huvitav osutub pikaaegseks eluks võõrastavaks, lahkuminemisel peab loobuma ka lastest. Anna satub elama Šveitsi väikelinna, mees veedab pikad päevad tööl, Anna kasvatab kodus kolme last. Üheksa aasta möödudes ei oska ta ikka veel keelt, ta ei käi tööl, ei suhtle kohalikega. Lapsed räägivad omavahel saksa keelt ja Anna tunneb, et keel ei seoks teda eales oma lastega. Elu tundub järjest mõttetum, ilma ühegi arendava väljundita. Mees maksab tema passiivset norutamist nähes keeletundide ja psühholoogi eest. Doktor selgitas: "Oled õnnetu? Hea küll. Sul

Paula Hawkins "Tüdruk rongis"

Kui kirjandusminister Juur oma saates millelegi osutab, siis paratamatult huvi tekib. Maailmas bestselleriks tõusnud ja nüüd ka eesti müügiedetabelites trooniv põnevik "Tüdruk rongis" on üks neist.  Mida teeksite teie, kui iga päev rongiga edasi-tagasi pendeldades ühel päeval aknast midagi halvaendelist näete? Just sellisesse olukorda sattus raamatu peategelane Rachel, kes iga päev rongiga läbi Londoni äärelinna veereb ja tööle sõitmist teeskleb samal ajal raudtee ääres asuvaid maju ning selle elanikke jälgides. Ühel päeval näeb ta hetkeks peatunud rongi aknast midagi häirivat ning see sunnib teda sekkuma. Olukorra teeb keeruliseks peategelase isik, kes on elus kibestunud ja depressioonis vaevlev alkoholisõltlane. Võib isegi öelda, et sotsiopaat. Pidevast napsitamisest tingitud mäluaukude ja sõltlasele omaste hulgaliste hädavalede tõttu on ta üsna ebausaldusväärne tunnistaja. Vähe sellest, naine ei usalda oma mälu ka ise. Racheli enesehävituslik käitumine ja kinnis

Toredad audioraamatud lastele

Mu vanem tütar Anete oli umbes 4-aastane, kui hakkas kuulama audioraamatuid, kuuldemänge, "Õhtujutte" jt lastejutte, mida Vikerraadio kodulehel kuulata saab. Ta kuulab neid jutte siiani peaaegu igapäevaselt. Sel sügisel läks ta 1. klassi. Ta on koolis käinud vaid ühe veerandi, aga juba on ta silma paistnud oma kuulamisoskuse ja tähelepanuvõimega ning õpetajalt kiita saanud. Võin uhkusega öelda, et mu tütrele jääb väga hästi meelde, mida ja kellest talle jutustatakse. Ja ma usun, et nende oskuste ja võimete omandamisel on palju rolli mänginud see, et ta on palju erinevaid lugusid ja muinasjutte kuulanud. Et Anete audioraamatuteni jõudis, oli juhuslik. See oli kuu või paar enne tema 4-aastast sünnipäeva. Ta ei saanud lasteaeda minna ja oli tõbisena kodus. Mul mängis hommikul taustaks Vikerraadio ja Anete jäi tähelepanelikult täiskavanutele mõeldud järjejuttu kuulama. Nii ka järgmisel päeval. Päris lahe vaatepilt oli, kuis ta põrandal teki peal lamas, kõrv vastu raadiokõlarit

Peter James "Surnud mehe jäljed"

Kriminaaluurija Roy Grace on selle žanri austajatele tõenäoliselt tuttav tegelane. "Surnud mehe jäljed" on Roy Grace juhtumite sarjas 4. raamat. Roy Grace ise on tüüpiline krimisarjade peategelane: keskealine mees, tema minevikus on mõni traagiline sündmus, ta on läbi käinud "paksust ja vedelast", tema armusuhted on keerulised, ta on tööalaselt allumatu ja isepäine ning lisaks veel mitmete inimlike pahedega nagu liigne alkoholilembus, käest lastud füüsis jmt. Raamatu sündmused saavad alguse sellest, kui Brightoni tulvaveetorust leitakse naise säilmed. Kuna tegu on mõrvajuhtumiga, asub seda uurima Roy Grace. Paralleelselt jutustatakse mitut erinevat lugu, mis ajapikku kõik omavahel seostuvad. Vaheldumisi on sündmused esitatud minevikus, aastas 2011 ja olevikus. Raamatusse on sisse toodud ka 2011. aasta terrorirünnak kaksiktornidele. Seda traagilist sündmust kasutab ära üks loo peategelane, kes lavastab enda surma ning püüab kohustustest ja võlgadest vabana

August Strindberg "Hullu mehe kaitskõne"

Tuntud rootsi näitekirjanik August Strindberg kajastas oma tormilisi eraelulisi läbielamisi näidendites, aga kirjutas ka autobiograafilised romaanid "Teenijatüdruku poeg" lapsepõlvest, "Punane tuba" noorusest ja "Hullu mehe kaitsekõne" esimesest abielust paruness Siri von Esseniga. Eestis on enim mängitud tema näidendid "Preili Julie" ja "Isa", mis lahkavad võimuvõitlust meeste ja naiste vahel. Strindbergi kolm abielu jäid kõik lühikeseks ja lõppesid pettumise ja lahutusega. 20-ndates eluaastates, raamatukoguametnikuna töötav Strindberg kutsutakse omavanuse paruni ja tema abikaasa seltskonda. Ja leiab seal end veetleva naise poolt poputatuna. "Võimuka, auahne, võib-olla ka südametu naisena pingutas ta alati kõigest väest, et leida kontakti noorte meestega, koheldes samal ajal naisi silmatorkava ükskõiksusega. Niisiis oli ta endale pähe võtnud, et peab nägema mind armunu ja allaheitlikuna põrmus oma jalge ees... Kättemaksuks

Jacqueline Pascarl "Kord olin ma printsess"

Selles autobiograafilises teoses kirjeldab Jacqueline Pascarl oma vägivaldset lapsepõlve Austraalias, kohtumist noormehega, kes osutus Malaisia printsiks. Veel on juttu nende abielust Malaisias ja tema elust marmorpalees. Printsess oli välismaailmast täielikult eraldatud. Printsessi alandab, vägistab ja peksab pidevalt tema abikaasa. Lõpuks ühe puhkuse ajal Austraaliasse põgeneb printsess koos lastega. Toimuvad lõputud kohtuprotsessid laste hooldusõiguse üle. Ükskord, laste külastuspäeval, röövib isa salaja lapsed. Jacqueline võitleb igati oma laste eest aga tal ei lasta lastega kohtuda. Kui kirjanik, Jacqueline Pascarl suudab lugejaid panna mõtlema lähisuhtes vägivalla all kannatajate abipalvetele, mis tihti sõnadesse ei jõuagi, on tema sõnade panus tohutu. Olles oma lapsed kaotanud, pühendus ta heategevusele, aitamaks teisi, kes on sattunud vägivalla ohvriks. Raamatuid samal teemal: Zana Muhsen "Müüdud: tänapäeva orjuselugu" Carmen Bin Ladin "Läbitungimatu k

Kazuo Ishiguro "Never Let Me Go" / "Ära lase mul minna"

"Madame kartis meid. Aga ta kartis samamoodi, nagu mõni kardab ämblikke. Me polnud selleks valmis. Meile polnud kunagi pähe tulnud, mis tunne on meil, kui meisse suhtutakse nagu ämblikesse."  Ebamäärane aimus ja karm reaalsus, tühjus ja kõledus. Kazuo Ishiguro raamatu peategelased Kathy, Tommy ja Ruth ning teised, kel on nendega sarnane saatus, on eraldatud välismaailmast, nad on justkui katseklaasis. Nad püüavad välismaailma vaadata läbi selle klaasi. Nad oskavad anda hinnanguid selle järgi, mida neile on õpetatud. Nad usuvad sellesse, mida neile on õpetatud. Kathyl ja Tommyl on lõpuks siiski julgust esitada küsimusi, aga vastused, mis nad saavad... nendega nad lepivad. Nad teevad seda, mida neilt oodatakse, nad ei võitle vastu – katseklaas ei purune.  Lugesin esimest korda raamatut paralleelselt nii inglise kui ka eesti keeles. Kuigi ma pole varem väga palju inglisekeelset ilukirjandust lugenud ja varasemad kogemused pole kõige sujuvamalt läinud, siis s

Marusja Klimova "Siniveri" ning Pavel Sanajev "Matke mind põrandaliistu taha"

Nõukogude aeg on jäänud juba 25 aasta kaugusele ja sealt on hea julge tagasi vaadata. Marusja Klimova "Siniveri" ja Pavel Sanajevi "Matke mind põrandaliistu taha" toovad elavalt silma ette nõukaaegsed olmeraskused ja tagakiusamise. Poest millegi saamine nõuab kangelaslikkust, kõiki on vaja määrida ja KGB-ga hirmutades annab nii lapsi kui täiskasvanuid nööri peal käima panna. Mõlemas teoses on jutustajaks laps, kellele oleks nagu eriti kiuslikud vanemad sattunud. "Siniveres" on vaheldumisi Marusja ja tema sõbra Pavliku jutustused. Marusjal on pere: isa-ema, vanaema ja vend, Pavlikul on tema geidest tuttavad ja unistus välismaale ilusat elu elama minna. "Ema tavaliselt ei löönud Marusjat, vastupidi, kui isa teda klobis, hakkas ta isaga õiendama, isegi siis, kui oli ise enne Marusja peale kitumas käinud. Selle poolest meenutas ema Marusjale vanaema, kes alati silmakirjalikult tema kaitseks välja astus." Sanajevi raamatu minategelane

Carlos Ruiz Zafón "Uduprints"

Enne selle postituse kirjutamist avastasin üllatusega, et meie lugemissoovituste blogis ei olegi ühtki Carlos Ruiz Zafón raamatut soovitatud. Üllatusega sellepärast, et "Uduprints" on viies Zafóni eesti keelde tõlgitud raamat ning kõigile, kes tema varasemaid raamatuid lugenud, tunduvad need väga meeldinud olevat. "Uduprints" on tegelikult kirjaniku esimene  romaan ja  ilmus aastal 1992. Tegu on noorteromaaniga, kuid kirjaniku sõnul on ta alati proovinud kirjutada raamatuid, mis köidaksid igas eas lugejaid. Romaani peategelaseks on kolmeteistkümneaastane Max ning tegevustik leiab aset Hispaanias aastal 1943. Maxi isa on otsustanud perekonnaga linnast ja sõjast eemale kolida ning nende uueks elukohaks saab väikelinn Atlandi ookeani kaldal. Kolmelapseline perekond asub elama aastaid mahajäetuna seisnud majja, mis varjab nii mõndagi saladust. Oma uuelt sõbralt Rolandilt kuuleb Max lahe põhjas lebavast laevavrakist ja kohutavast laevahukust, mille saladust näib t

Cheryl Strayed "Metsik: kaotatud ja leitud Pacific Crest Trailil"

Minu selle suve üks lemmikraamatutest oli Cheryl Strayedi "Metsik", mida oli väga mõnus ilusa ilmaga õues lugeda. Tõsielul põhinevas raamatus kirjeldab autor oma matka Pacific Crest Trailil. PCT on 4287 kilomeetri pikkune mägirada Ameerika lääneosas, mis kulgeb Californiast Mehhiko piiri äärest katkematult Kanada piirini mööda üheksat mäeahelikku läbi rahvusparkide ja looduskaitsealade, kõrbete ja vihmametsade, jõgede ja maanteede. PCT valmis 1993. aastal, Cheryl matkas mööda seda metsikut rada 1995. aasta suvel. Cheryli eesmärk oli matkata Mehhiko piiri äärest Jumalate Sillani. Oma teekonnal nähtud loodusvaateid kirjeldab Cheryl Strayed imelise osavusega. Nii mõnelegi ette tulnud olukorrale on ta lähenenud väga humoorikalt ning põnevust suudab ta hoida raamatu lõpuni. Sel metsikul rajal on Cherylil palju katsumusi ja seiklusi, näiteks on ta kõrbes silmitsi mürgise maoga, peab sumpama sügavas lumes ja pääsema olukordadest, millesse võib sattuda vaid üksik kai

Vicky Myron, Bret Witter "Kuulus raamatukogukass Dewey"

Vicky Myron on raamatukoguhoidja Ameerika väikelinnas Spenceris. Raamat saab alguse sellest, kuidas raamatukogutöötajad ühel külmal jaanuarihommikul leiavad raamatukogu uksele kinnitatud tagastuskastist üdini külmunud kassipoja. "Täitsin kraanikausi sooja veega, proovisin seda küünarnukiga, samal ajal kassipoega pihkudes hoides. Ta libises vette nagu jäätükk. Jean leidis kunstitarvete kapist mingit šampooni ning ma hõõrusin kassipoega aeglaselt ja hellalt, otsekui paitades. Sedamööda, kuidas vesi üha hallimaks ja hallimaks muutus, sai kassipoja metsikust värisemisest pehme nurrumine. Ma naeratasin. See kassipoeg on sitke. Kuid ta oli väga väike. Kui ma ta lõpuks kraanikausist välja tõstsin, nägi ta välja nagu vastsündinu: tohutud silmad, suured kõrvad tillukeses peas ning miniatuurne keha. Märg, kaitsetu ja vaikselt oma ema järele näuguv." Kiisuke hakkas esimesest hetkest kõigile raamatukogutöötajatele meeldima. Kiisule nime saamiseks korraldati raamatukogus konkurss

Tiit Kuningas "Sinine: sinine ajaloos, kultuurides ja looduses"

Kirjastuselt "Koolibri" on ilmunud väga huvitav varia teatmeraamat sinisest värvist. Tiit Kuninga "Sinine: sinine ajaloos, kultuurides ja looduses" on sarja "Väike värval" esimene teos ning tegemist on tõsiselt üllatava, kuid samas ka äratundmist ja meeldetuletamist pakkuva raamatuga. Soovitan seda lugeda ja vaadata peatükkide kaupa, kuna muidu on oht "kergeks" infoülekülluseks või siis tuleks seda kogumikku kaks korda lugeda, et midagi ikka kaotsi ei läheks. Eraldi sooviks raamatu koostajat kiita rohke kvaliteetse pildimaterjali eest. Sinist värvi peetakse kurvaks, tõsiseks ja igatsema panevaks. Iidsetel aegadel tõi sinise värvi müük rikkust erinevatele maadele. Sinine on taeva ja mere värv, paljudes maades sümboliseerib see lojaalsust, püsivust, usaldust, tarkust, truudust jpm.  Järgnevalt mõned huvitavad faktikillukesed raamatust:  Meile kõigile nutiseadmetest või arvutiekraanilt tuttav bluetoothi märk, otsetõlkes sinihammas, sai o

Rachel Joyce "Harold Fry uskumatu palverännak"

Hiljuti pensionile jäänud Harold Fry saab ootamatult kirja vanalt töökaaslaselt ja sõbralt Queenie Hennessylt, kellest pole juba paarkümmend aastat midagi kuulnud. Naine põeb vähki ning soovib Haroldiga hüvasti jätta. Teel kirja posti panema mõtleb mees aga ringi ja otsustab sõnumi isiklikult 600 miili (umbes 960km) kaugusele viia. Ta usub, et kuni ta kõnnib, püsib sõbranna elus. Nii asub Harold ilma õige varustuse, kaardi ja mobiiltelefonita rännakule läbi Inglismaa. Rännak on nii füüsiline kui vaimne proovilepanek: tahtmatult meenuvad mälestused, mida Harold ei mäleta või ei taha mäletada: lapsepõlv vanematega, kes temast ei hoolinud; raskused poja kasvatamisel, kellega ta ühist keelt leida ei osanud; keerulised suhted abikaasa Maureeniga. Ja kuigi suhted abikaasade vahel on viimased paarkümmend aastat olnud külmad, tajub Maureen teravalt abikaasa äraolekut ning hakkab temast puudust tundma. Kas Harold jõuab Queenie juurde ning kas pole juba liiga hilja leida taaskord

Tommi Kinnunen "Nelja tee rist"

See on romaan ühe Põhja-Soomes elava pere saatusest 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Sellest pidi algselt tulema novellikogu, seetõttu on lugu lõhutud juppideks ja jagatud jutustajate vahel ära. Sündmustik areneb erinevatel tasanditel ja aegadel. Maria kutsuti valda ämmaemandaks, kuna eelmine oli jooma hakanud. Et kergem oleks abivajajateni jõuda, ostab ta jalgratta ja õpib sõitma. Ta tahab külarahvale näidata, et on pädev ämmaemand ja saab kõigega hakkama. Iga õhtuga saabuvad tema juurde abikutsujad üha kaugematest küladest. Marial sünnib tütar Lahja. Elatakse üle sõjad, tulekahju, kus enne sõda ehitatud maja ära põleb. Lahja abiellub sõjast tulnud Onniga, kuid nende abielu pole teatud põhjustel õnnelik. Lahja püüab oma mehele kõlvata, kuid sellest ei tule midagi välja. Onni olukord on kõige kurvem, sest tema ei kõlba isegi iseendale. Tal on kogu aeg tunne, et midagi on tema elus puudu, et ta ei suuda oma osa täita... ja õnn käib temast kauge kaarega mööda. Ta mõ

Jüri Kamenik "Eesti pilveatlas"

Vaata kui hea, kui sa kõnnid ringi ja tunned ära: näe, kanakoole õitseb või kuuled, kuidas musträstas laulab. Oli ikka või, ei, vist hoopis... Mida põhjalikum määraja, seda parem, ei jää midagi umbmääraseks. Ja siin ta siis nüüd on: Jüri Kameniku "Eesti pilveatlas", esimene nii põhjalik eesti keeles. Niisiis, laenutame nädalavahetuseks, viskame aiatooli pikali ja hakkame vaatlema. "Tavaliselt on Eesti taevas korraga rohkem kui üht liiki pilvi. Sealjuures on pilvede tumedus ja värvus väga erinev. Näiteks kiudpilved on keskpäeval tavaliselt üleni valged, rünkpilvede rüngad valged või hoopiski tumedad, kihtpilved hallid. Kui päike asub madalal horisondi kohal, lisandub pilvedesse värviküllust. Vihmapilved on tavaliselt paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub neis. Kuigi vähesel määral neeldubki, siiski hoopis suuremal määral hajub- see on seotus piisakeste suurusega pilves." Kiudpilvede äratundmiseks leiame 8 fotot, kirjeldused,

Lena Andresson "Omavoli"

Põhjamaade romaan Ester Nilsson, 31-aastane luuletaja ja esseist oli juba kolmteist aastat elanud harmoonilises ja vaimses kooselus mehega, tegi korralikult oma tööd ja tundis, et maailm on just selline, nagu tema seda tunnetab. Siis tuli telefonikõne.  Talle tehti ettepanek koostada ettekanne kunstnik Hugo Raskist. Juba ettekande tegemise ajal tundis Ester Raskiga suurt hingesugulust ja lõpuks igatses ja ihales kunstnikku.  Pärast ettekannet nad kohtusid. Rask tuli Estri juurde, tänas teda ja suudles põsele.  Järgneva lõunasöögi ajal oli Ester juba meeletult armunud. Ta lootis, et tema ja kunstniku vahel tekib hingesugulus ja soe sõprus. Eneseimetlejast kunstnikule Raskile pakub Estri tingimusteta imetlus ja armumine vaid huvi. Nad kohtuvad ja vestlevad filosoofiast, esteetikast, suurtest ideaalidest. Kuid Ester on armunud ja sellel tundel on oma reeglid ja vajadused.  "Ta lugeski (Majakovskit) ja nägi, et kõik armastasid ning nutsid ühtemoodi ja sarmastel põ

Madis Jürgen "Rindeoperaator Ivar Heinmaa"

Kallis ema ja isa!!! Me tahame koju. /…/ Me magame kehvasti. /…/ Siin on igav ilma teieta. Söögid on pahad. /…/ Pühapäeval tuleme teiega koju. Oleme kurvad. Ma olen nutnud. Sellise kirja saatis Ivar Heinmaa oma vanematele suvelaagrist, kui ta oli 10-aastane. 16 aastat hiljem, 1991. a jaanuaris, on ta Riias. Tänavalt kuuldud tulistamine on talle signaaliks, et tuleb välja tormata ja see kõik oma kaamerasse püüda. Maailmas on vähe kriisi- ja sõjakoldeid, mille keskel ta oma kaameraga seisnud pole. Selle tunnistuseks on rikkalik pildimaterjal raamatus. Ja pildil on ikka inimene. Inimene keset sõjakoledust. Aga on ka palju värvikaid kohtumisi, ja uskumatuid pääsemisi. Kui ma õieti mäletan, siis ühes raadiointervjuus ütles Ivar, et üks tema poegadest teadis pikka aega, et isa töötab tal lennujaamas. Mõnda aega kodus viibides, muutub ta rahutuks. Tema abikaasa Siiri teadis, kellega abiellub, juba siis, kui registreerimispabereid sisse viiest uuris Ivar, kas on ka selline võimalus,

Greete Kõrvits "Kartulirahvas ja burgeriinimesed: Ameerika esseed"

Miks mulle meeldib Ameerika? Ehk täpsemalt Ameerika Ühendriigid: jõukas riik, üle ookeani, järelikult raskemini kohalejõutav ja ahvatlevam, tohutu suur ja seega mitmekesise loodusega. Kes ei mäletaks juba kooliajast sekvoiasid Yellowstone`i rahvuspargis, Mississippi jõge ja Tom Sawyerit, Colorado kanjonit ja indiaanifilme. Aga kui ise kohale minna, kuidas siis on? Tahaks vähemalt reisida, näha New Yorki... Greete Kõrvitsale ei meeldi Ameerika. Ta leidis peale nelja kuud äärelinnaelu: "kui teil on unistusi, kaaluge sinna jäämist, kus te olete. Ameerika on võimaluste maa, ent ärge minge nii individualistlikuks, et unustate ära: teie pole ainus, kes siin võimalusi otsib." Noh, nii palju siis kiire karjääri unistusest. Äärelinnades pole kõnniteid ega ühistransporti. New York haiseb ja on lärmakas. Ameeriklased on uhked sõnavabaduse üle, aga mõnikord kannatatakse selle sildi all ära ka radikaalsed puritaanid ja nende vastased, kes saavad rohkem tähelepanu kui tavalised kodanikud.

"Kadrina kandi maitsed"

Viimasel ajal on kogukonnad koostööd laiendanud: laadad, suvekohvikud, talgud, pärimuse kogumine ja sealt loogilise jätkuna uurimistööde tulemuste raamatuna väljaandmine. Üks alaliik neist - piirkondlikud kokaraamatud - peaks ju vägagi koha vastu isu äratama.  Kadrina vald koondas 2015. aastal ilmunud esinduslikku albumisse "Kadrina kandi maitsed" kõik oma valla ettevõtted, kus süüa pakutakse. Omanikud kirjutasid sissejuhatavad tekstid ja lisasid iseloomuliku retsepti. Alustatakse Arbavere puhkekeskusega (kanarull) ja lõpetatakse Õnnela külalistemajaga (seesamikana). Keskel muud head-paremat: Kadrina saunaklubi oma meetrise läbimõõduga panniroaga, Kadrina rahvamaja perenaine Helena Mägi kapsasupiga, Kolu mõis õpetab samovariga teed keetma, Ridaküla seltsimaja verivorste tegema, Vohnja jahiselts põdramaksa praadima, turismitalude küpsetistest rääkimata. Raamatus on ka ingliskeelne paralleeltekst ja e-aadressid. Lääne-Virumaa esimene taoline pääsuke ilmus aga juba 2011.

Toomas Vint "Mõned kummalised naised"

Ühe mõjukama eesti kirjaniku Eduard Vilde 150. sünniaastapäeval anti üle tema nimeline kirjandusauhind, mille pälvis kirjanik ja kunstnik Toomas Vint möödunud aastal ilmunud raamatu "Mõned kummalised naised" eest. Toomas Vindi sõnul on teda aastakümneid piinatud küsimusega, kas ta on rohkem kunstnik või kirjanik. Vilde kirjandusauhinnaga pärjatud raamat annab sellele küsimusele vastuse. Raamat koosneb 16 jutust ja sisaldab 16 värvireproduktsiooni autori aktimaalidest. Igas loos jutustab oma meeliköitva loo üks maalilt välja astunud naine. Oma raamatu kohta räägib Toomas Vint ise: "Selle raamatu tegelased võivad lugejale tunduda üksjagu kummalised. Mõnele mehele paistavad kõik naised imelikud – mida rohkem neid uurida, seda kummalisemad nad näivad. Samas pole võimatu, et mu hea lugeja ei leia raamatust ainsatki kummalist naist. Nad kõik on täiesti tavalised." "Nii mõnigi tuttav on pärinud, miks sa panid maalidele iseäralikud pealkirjad: "

Mari Saat "Matused ja laulupeod"

Kirjastus Petrone Print alustas 2011. aastal mälestustesarja "Aja lugu", kus tuntud inimesed meenutavad oma lapsepõlve. Kõige nooremate autorite Kristiina Ehini "Paleontoloogi päevaraamat" ja Viktoria Ladõnskaja "Lasnamäe valge laev" tuletavad meelde vastavalt 1980-ndate elu Raplas ja Lasnamäel, kõige vanemate Nasta Pino "Seal, kus rukkiväli" ja Ene Hioni "Valged varesed" 1930-ndate Setumaal ja küüditamisjärgset lapsepõlve Venemaal.  1970-ndad on kajastatud Andrei Hvostovi "Sillamäe passiooni", Loone Otsa "Mustamäe valsi" ja Kati Murutari "Projektilaps Pärnust" veergudel.  Teistest eristub Maimu Bergi "Moemaja", kes on kirjutanud oma töökohast nõukogudeaegses "Silueti" toimetuses.   2015. aastal on seni viimati ilmunud "Matused ja laulupeod". Majandusharidusega kirjanik Mari Saat sündis 1947. aastal Tallinnas ja sealt need mälestused algavadki. Lai silmaring t

Jeannette Walls "Klaasloss"

Raamatu pealkiri "Klaasloss" on fantaasiamaja, mille kavandamisega tegeles raamatu autori isa läbi kogu nende elu ja mis kunagi ei valminud. Raamatu tegevus toimus 1960-70ndatel Ameerikas. Isa Rex oli alkoholismile ja mängurlusele kalduv, suurelennuliste ideedega nö amatöörteadlane, kes lootis oma leiutistega rikkaks saada. Tegelikult aga ametilt elektrik, kes ei suutnud pidada pikemalt ühtegi töökohta. Võlgade tõttu põgenes pere ühest Ameerika kõrbelinnast teise saatjaks vaesus. Eluasemeteks olid sageli ilma veevarustuseta ning eluohtlike elektrisüsteemidega lagunevad majad. Tema naine Rose Mary oli ekstsentrik, kes tegeles kunstiga, ta oli lõpetanud kolledži ning saanud õpetajahariduse. Rose Mary arvates takistasid õpetajaharidus ja liigne laste eest hoolitsemine tal kunstile pühendumast. Neid ühendas vastuseis keskklassi väärtustele ja võimudele ning armastus korratu elu vastu. Kolm vanemat last Lori, Jeannette ja Brian tegutsesid nagu omaette perekond düsfunkts

Souad "Elusalt põletatud"

Tõsilugu  Kirjastus Tammerraamat 2008  Kui esimesest armastusest pimestatud nooruke araabia neiu Souad jääb kogenematusest last ootama, otsustavad isa ja ema ta hukata. Aumõrva täideviiaks valitakse Souadi õemees Hussein. Perekond lahkub kodust, Hussein valab Souadi bensiiniga üle ja paneb põlema.  "Äkitselt tundsin külma vedelikku üle pea voolamas ja samal hetkel olin leekides. Nüüd oli see nagu kiirendatud film, kaadrid kihutamas. Hakkasin aias jooksma. Peksin oma juukseid. Karjusin. Mu kleit lehvis tuules minu taga. Kas ka see põles? Tundsin bensiinilõhna ja jooksin, takerdudes kleidisappa. Kabuhirm juhtis mind instinktiivselt hoovist välja. Jooksin aia poole, mis oli ainus väljapääs. Ma teadsin, et jooksen, et põlen ja karjun, kuid ei mäleta peaaegu midagi sellest, mis hiljem juhtus."  Naabrid kutsusid kiirabi ja neiu viidi haiglasse, kuid seal jäeti ta abita ja surema. Haiglas sünnitas ta enneaegse poja, kes kohe ta juurest ära võeti ja lastekodusse v

Emmi Itäranta "Vesi mäletab"

Raamat on ühtepidi hoiatuseks, mis juhtub kui ületarbimise tagajärjel jõutakse ühiskonda, mis on toimiv vaid range kontrolli ja järelevalve all. Tegevus toimub Skandinaavia Liidu territooriumil ühes väikeses külakeses ning keskendub teemeistri perekonna ja lähedaste sõprade tegevusele ja läbielamistele. Teemeistrid viivad läbi Jaapani tee pakkumise traditsioonidest inspireeritud tseremooniaid kõrgemale klassile- ülikutele, ametnikele, sõjaväelastele. Tavainimesed peavad elama pidevas vee- ja toidu puuduses. Noria on viimane teemeistrite liini esindaja, kes otsustab salajase veeallika asukohta enam mitte varjata ning vett kõigi külaelanikega jagada. See tegu ei jää, aga tema jaoks karistuseta. Tegemist on küll fantaasiakirjandusega, kuid romaan pakub kindlasti elamuse ka neile lugejaile, kes eelistavad raamatutes psühholoogilist pinget ja põnevust.

Parimad raamatud 2014: elulood, mälestused, biograafiad

Meie töötajate raamatusoovitused 2014. aastal ilmunud elulugude, mälestuste, biograafiate hulgast: Rait Avestik "Kütkestaja: näitleja Einari Koppel" "Ilmumisajaks küll 2013 lõpp, meile tuli alles detsembris, seega selle aasta lugemine. Põhjalik vaade Eesti teatri 1960ndate ja 1970ndate ühe tuntuma ja armastatuma näitleja ellu ja loomingusse. Illustreeritud paljude fotodega tema näitlejatöödest. Igati sobilik teatrihuvilisele." Tiit Lääne "Läksime vaid korraks" "Lood eestlastest, kes olid sunnitud sõja ja represseerimiste eest põgenema laia maailma. Vaatamata sellele, et lahkuti kiirustades ja tihti ka pagasita, suutsid enamused neist saada võõrsil hea hariduse ja rahuldustpakkuva elujärje." Madis Jürgen "Rindeoperaator Ivar Heinmaa: kus põrgus sa jälle käisid?" "Adrenaliinikütist tipptasemel ajakirjanik-operaator Ivar Heinmaa lendab mööda maailma ringi ning filmib peamiselt sõjakoledusi, katas