
Kõige naljakam on esimese raamatu esimene lugu "Ella ja väljapressija". Seda lugedes naersin südamest, mistõttu algul lugesingi seda vaid ise, sest naerdes oli võimatu ette lugeda. Alles teisel katsel lugesin ka tütrele ette ja siis naersime koos.
Järgnevas kahes loos "Ella teatris" ja "Ella õppekäigul" tegi tütrele hirmus palju nalja see, kui justkui telefonimänguna esimese lapse suust kõlanud lause muutub ridapidi edasi öeldes hoopis millekski muuks ja lõpuks tuleb sellest jälle mingi jama.
Lugesin ka raamatuid "Ella ja sõbrad 2" ning "Ella Lapimaal". Lugedes
raamatut "Ella ja sõbrad 2" naersin harvem, sest kui sekka tulid
"naljad", kus keegi tahab kellelegi pasunasse lüüa, siis see polnud minu
jaoks naljakas. Aga "Ella Lapimaal" on jälle tore ja lõbus raamat,
mida sobib väga hästi jõulude ajal lugeda.
Lähiajal peaks raamatukokku jõudma ka neljas raamat pealkirjaga "Ella ja rokkstaar".
Kommentaarid
Postita kommentaar