Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2010 postitused

Jhumpa Lahiri "Murede mõistja"

Tallinn, Pegasus 2009 "Pegasuse väikeses sarjas" ilmunud Bengali päritolu ameerika kirjaniku haarav üheksast jutust koosnev kogumik sisaldab jutte nii Indiast kui Ameerikast. Kogumik on saanud mitmeid auhindu, muuhulgas PEN/Hemingway ja The New Yorkeri aasta parima esikteose auhinna ning ka Pulitzeri preemia. Kuidas suudavad võõrasse keskkonda sattunud inimesed kohaneda ja samas oma traditsioone hoida? Millise pilgu läbi näeb indialane Ameerikasse elama asunud ja seal pere loonud indialast? Mida võib tunda perekonnaisa, kes Ameerikas viibides peab teleri vahendusel jälgima ärevaid sündmusi Pakistanis, kus asub tema pere? Indias sündinud, kuid peale Londonis õppimist Bostonisse töökoha saanud mees on sunnitud abielluma perekonna valitud pruudiga ning toob ta enda koju elama, kuid kummalgi on äärmiselt raske kohaneda võhivõõra abikaasa ja uue elukorraldusega – kas ja kuidas jääb selline abielu püsima? Soovitan igal juhul lugeda neid haaravaid, huvitavaid ja väga

Roy Jacobson "Imelaps"

Tallinn, Eesti Raamat 2010 Koolipoiss Finn elab emaga kahekesi kortermajas. Isa on juba ammu nende juurest ära läinud, loonud uue pere ja siis õnnetult surma saanud. Kuid Finnil on veel vanaema, onud ja tädid, kelle pool igal aastal jõuluõhtut veeta. Tal on sõbrad koolist, naabrid ja Tanja, tema esimene armastus, kelle taga ta koolipingis istub ja kelle tumedaid läikivaid juukseid imetleb. Elu läheb paremuse poole. Seina pannakse tapeet. Üüriline Kristian toob korterisse televiisori ja malelaua. Kuni ühel päeval saabub perekonda väike müstiline poolõde, sõidab ihuüksi bussiga, käes helesinine kohver asjadega, ja pöörab kogu elu pea peale. Ema, kes seni oli Finni jaoks kindel kui kalju, muutub ebakindlaks ja raskesti mõistetavaks. Linda saab Finni ja ema juures elada vaid aasta, kui ametivõimud otsustavad, et üksikema ei saa last adopteerida ja saadavad ta ära perekonda. "... võib-olla oli Linda olnud vaid ingel, kelle Meie Isa oli saatnud selleks, et teme elu korda sead

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" ja "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus"

Tallinn, Varrak 2010 Indrek Hargla kriminaalromaanid vanast Tallinnast viivad meid aega, kus kurjategijad võeti vahele sõrmejälgede võtmiseta ning õigel ajal õiges kohas olles. Muidugi läheb vaja ka hallide ajurakkude tööd, et mosaiigikillud õigetesse kohtadesse paigutuks, kuid selleks näib tublil apteekrihärral sünnipärast taibukust jätkuvat. peale ei tulnud veel keegi, rääkimata DNA-st või Interpoli abist. Ometi leiavad ka seal lahenduse kõige salapärasemad ja võikamad kuritööd, mis kohati ulatuvad aastakümnete ja kaugete maade taha. Ja selleks annab oma panuse nutikas apteeker Rataskaevu tänavalt Melchior Wakenstede. Teeb ta seda agatha-christie-liku tarmukusega lahtiste silmadega ringi käies, linnarahvaga juttu. Tegevus viib meid 15. sajandi alguse Tallinnasse, mis on väike, kuid õitsev ja arenev hansalinn täis äri, jumalakartlikkust, oma hinge eest hoolitsemist, kirge, armastust ja vihkamist. Mõlemad raamatud on haaravalt põnevad ja kuritööd on neis looritatud paraja

Elizabeth Gilbert "Abielutõotus: armastuse lugu"

Tallinn, Varrak 2010 "Lahutatud, murtud südamega ja üksiklane, jätsin ma kõik sinnapaika ning suundusin aastaks laia maailma ja iseennast avastama, olles otsustanud võtta uurimise alla isikliku hingeelu ja pühenduda sellele tegevusele samasuguse põhjalikkusega, nagu kunagi varem ameerika kauboilegendi lahates." Elizabeth Gilberti raamatu "Söö, palveta, armasta" lõpus armub autor Filipesse, Austraalia kodakondsusega brasiillasesse, kes elas nende tutvumise ajal Indoneesias Bali saarel. Nad tõotasid teineteisele igavest truudust ja tõotasid ka mitte kunagi abielluda (mõlemal oli seljataga väga ränk lahutus). Kuni ühel päeval astus mängu saatus USA valitsuse näol, kes võttis kinni Filipe ja seadis ta valiku ette: ta kas abiellub või ei astu enam kunagi USA pinnale. Oma sunnitud reisidel Filipega mööda maailma uurib Gilbert ülipõhjalikult abielu ajalugu ja püüab jõuda abielu kui institutsiooni olemuseni. Vaimukalt ja intelligentselt valgustab ta oma raamatus lä

Kathryn Stockett "Koduabiline"

Tallinn, Eesti Ajalehed 2010 See on lugu, mida jutustavad kordamööda kolm naist, kes kõik näevad vaeva, et sobituda rassistlikku kogukonda 1962. aasta Mississippis. On Aibileen, mustanahaline teenija, kes kasvatab juba seitsmeteistkümnendat valget last. On Minny, kes ei suuda kuidagi oma teravat keelt hammaste taga hoida; ning on valge miss Skeeter, kes on äsja kolledžist koju naasnud ja üritab välja selgitada, kuhu on kadunud tema armastatud hoidja. Pealtnäha ei saakski kolme naise elud erinevamad olla, kuid tegelikkuses põimuvad nende lood ühe salajase projekti raames, mis naised tõeliselt ohtu seab. Sest mõnikord lihtsalt tuleb piire ületada... Raamatu autor on ise sündinud samuti Jacksonis, Missisipis, kus toimub ka raamatu tegevus. See on tema debüütromaan, mis sai kohe väga populaarseks ja on avaldatud väga paljudes maades kokku üle miljoni eksemplari. Romaani alusel alustati ka 2009. a lõpul filmi tegemist, mida loodetakse jõudvat esilinastuseni augustis 2011.

Alan Bennett "Tema Majesteet lugeja"

Kuninganna koerad leiavad Westminsteri linnaosa rändraamatukogu. Kuninganna laenutab viisakusest ühe raamatu. Ja ta hakkab lugema, tõeliselt lugema. Üks raamat viib teiseni ja nii see jätkub. Lugemine on väga tore, aga igapäevane rutiin segab ja võtab kallihinnalist aega. Katkend raamatust: "Need rännakud õnnestusid nüüd mingis mõttes isegi paremini kui varem, kuna isik, kelle ümber see kõik keerles, ei tõstnud üldiselt nina raamatust. Ta istus Buckinghami palee ees autosse ja väljus Windsoris, ilma et oleks korrakski lahkunud kapten Crouchbacki ja Kreeka evakueerimise juurest. Ta lendas õnnelikult Sotimaale Tristam Shandy seltskonnas, ja kui ta temast tüdis, oli Trollope tal alati käeulatuses. Tänu neile oli ta nüüd leplik ja vähenõudlik reisija. Tõsi, ta ei olnud nüüd alati enam nii täpne kui varem ja õues võis üsna sageli näha varikatuse all ootavat autot, tagaistmel üha pahuramaks muutuv hertsog. Kui aga kuninganna lõpuks kiirustades autosse istus, ei olnud ta iialgi

Anna Gavalda "Näpatud tunnid"

Prantsuse kirjaniku Anna Gavalda romaan "Näpatud tunnid" on kerge, südamlik ja naljakas raamat. Raamatu tegevus keerleb ühe pere laste - nüüd juba täiskasvanuks saanud - kahe õe ja kahe venna ümber. Nad on kõik totaalselt erinevad: erinevad nii elustiilide, kui ka ellusuhtumise poolest. Noorem õde Garance on rõõmsameelne elunautija. Ta ei lase end häirida sellest, mida temast arvatakse ja üritab kõike näha läbi huumoriprisma. Vanem õde Lola on olnud ülejäänud pere lastele nagu "tugitala", kellele toetuda. Seetõttu oli see suureks šokiks, et kõikide arvates õnnelikku pereelu elanud Lola otsustab lahutada oma abielu. Garance kirjeldab oma õde ja ennast järgnevalt: "Oleme üsna erinevad. Tema kardab oma varju, mina istun enda oma peal. Tema kirjutab sonette ümber, mina laen muusikat alla. Tema imetleb maalikunstnikke, mina eelistan fotograafe. Tema ei räägi kunagi sellest, mis ta südant vaevab, mina ütlen välja kõik, mida mõtlen. Talle ei meeldi tülid, mulle

Per Petterson "Kui me hobusevargil käisime"

Per Petterson (sünd 1952) on tänapäeva tuntuim Norra kirjanik. Enne oma esimese raamatu avaldamist töötas ta raamatukoguhoidja ja raamatumüüjana. Tema viies romaan "Kui me hobusevargil käisime" on ilmunud pea 30 keeles ja on paljude Norra kirjandusauhindade kõrval võitnud rahvusvaheliselt tuntud preemiaid. Raamatu peategelane on 67-aastane Trond, kes peale abikaasa ja õe surma kolib elama üksildasse maakohta Norra idaosas, pakku ülejäänud maailma eest. Ta elab seal üksi koos oma koeraga ja tema ainsaks sooviks on elada oma ülejäänud elu rahus ja vaikuses. Pärast ootamatut kohtumiste oma lähima naabriga, kes osutub saatuse tahtel ta lapsepõlvetuttavaks, viib mehe mõtted tagasi aastasse 1948. Sel aastal leidsid aset sündmused, mis mõjutasid suuresti nii teda kui ka kõiki inimesi, keda ta tollal kalliks ja lähedaseks pidas. Ta on püüdnud neid aegu unustada, kuid sel kaugel suvel toimunu valusad mälestused sunnivad teda vaatama tagasi neile päevadele. Trond oli sel ajal vi

Rein Sikk "Minu Ugrimugri: uskumatud seiklused soome-ugri ilmas"

Seekordne "Minu-sarja" raamat ei käsitle konkreetset maad, linna ega sealsete inimeste elu-olu, vaid peategelaseks meie hõimlased soome-ugrilased (marid, hansid, komid jne). Mõnusa huumoriga kirjutatud raamat paneb huviga kaasa elama algusest lõpuni. Rein Sikk ise kirjutab raamatu tagakaanel: "Kirjutasin selle raamatu, et välja öelda ugrimugri suurim saladus. Ugrimugri – see on meie, soome-ugri rahvaste särav maailm täis vahvaid hõimlasi ja enneolematuid juhtumisi. Selliseid, mis saavad juhtuda vaid maalähedaste ugrimugridega, ei kellegi teisega: rokkivad vanaemad kartulipõllul, silmini õllesiltidesse uppunud sepp, lõõtspillimängija parlamendihoone fuajees ja püksata mehed Riigikogu õues; põlevas saunas leili võtvad mehed, majorid paanikasse ajanud trumm ja lumesaanil otse päikese südamesse sõitmine; poro kui üks maailma targemaid loomi, veresööjate sõprus kajakanäksijatega ning suure ja väikese tähega Meri rahvaid vapustamas… Vaat selliseid asju olen ilmas

Kristo Käo "Kitarrikool.ee kiirkursus"

Eesti esimene kitarriõppe DVD! Komplekti kuuluvad DVD videotundide ja abistava graafikaga (akordimärgid, tabulatuurid, noodid). Helinäited on trummi, bassi ja kitarriga. Kogu info on kirjas ka komplekti kuuluvas raamatus. Olulise erinevusena enamikust kitarriõppematerjalidest sisaldab kitarrikooli õppesüsteem võimalust saata harjutused netikooli ning saada tasuta tagasisidet õpetajalt. Seega on see sinu esimene raamat koos õpetajaga! Kuna aga iga kitarrimängija peab esimese asjana ära õppima oma pilli häälestamise, saab selle oskuse omandamiseks abi Kristo Käo raamatust ja CD-lt "Kitarri hooldamine ja häälestamine" Soovitab Rita

Vardo Rumessen "Lisandusi eesti muusikaloole"

Vardo Rumessen on laiemalt tuntud Eesti klassikalise klaverimuusika interpreedi ja propageerijana ning Rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu asutajana. Ta on Tubina "Kogutud teoste" idee algataja ja toimetuskolleegiumi esimees. Pianistina on Vardo Rumessen esinenud paljudes välisriikides ning välja andnud 10 CD-d, millel kõlab valdavalt eesti klassikute klaveri- ja kammerlooming. Rumesseni on nimetatud eesti heliteoste "väljakaevamise" ja väärtustamise eest kullakaevajaks Eesti kivisel põllul. Käesolev kogumik sisaldab fakte ja tutvustusi, meenutusi, mõtisklusi, ettekandeid, artikleid ja intervjuusid Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, heliloojatest ja nende teostest ning muusikasündmustest aastatel 1972-2009. Hästiloetavas stiilis kirjutatud raamat pakub haruldaselt huvitavat teavet meie muusikaloost. Kogumiku juurde kuuluvad DVD Mart Saare klaverimuusikast ning CD Eesti klassikalise klaverimuusika tippteostega. Soovitab Rita

Helju Tauk "Muusikast võlutud"

Helju Tauk (1930-2005) oli eesti vaimuelus viimaste aegade üks säravamaid ja omanäolisemaid muusikategelasi. Ta oli muusik, teadlane, õpetaja, kirjutaja ja kõneleja, kellel oli Teadja staatus nii elus, kunstis kui poliitikas. Kogumikku on koondatud valdav osa Helju Taugi eri aegadel ilmunud kirjutistest. Enamasti on ta kirjutanud nendest heliloojatest ja muusikutest, kellest on tahtnud ning kes on temale hingelähedased ning kelle teoseid ta on ise esitanud. Tauk oli veendunud, et elu ja kunst on lahutamatud ning muusika on see, mis väljendab kunstniku kirgi ja tundmusi ning muusika, mis puudutab inimese sisemust, aitab mõista nähtuste olemust. Kuna muusika keel on poeetiline, pidas Tauk võimalikuks muusikat ka sõnades kirjeldada. Oma kirjutistes püüdis ta leida muusikasse peidetud tähendusi, mõista helilooja isiksust. Muusika on kui keel, mille semantilist aspekti ta uuris. Ka väga asjalikel muusikateaduslikel teemadel arutleb Tauk kaunite, kujukate ja tabavate sõnadega. Kõik an

Taavi Kangur "Kõigile saab kurikaga virutada"

Tänapäev, 2010 Kuna romaani "Kõigile saab kurikaga virutada" ilmumine langes kokku Tallinna "kurikamõrvari" tabamisega, tekitas see romaan minus teatud uudishimu ja pean tunnistama, et ei kahetse lugemisele "raisatud" aega. Keskealine Kalle Marve on peale viieaastast suhet jäänud taas üksi. Et eluga edasi minna, kolib ta väikesest Tapa linnast pealinna, kus asub tööle baari turvamehena. Vaatamata algsetele ebameeldivustele näib kõik laabuvat, kuni toimub saatuslik baarikaklus. "Ükski heategu ei jää karistamata" ja nii satub Kalle pooljuhuslikult kuritegelikku maailma ja vaikse seaduskuuleka eluga võib hüvasti jätta.... Pärast lühijutuvõistlusel 2. ja 3. koha saavutamist, leidis Taavi Kangur (sünd 1974. a), et aeg on küps raamatu kirjutamiseks. Nii nägigi ilmavalgust käesolev romaan, mis saavutas kohe kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel II koha. Autori varasemaid kirjutisi võite lugeda kvartaliajakirjast Algernon. Soovitab

Jean Sasson "Mayada, Iraagi tütar: ühe naise ellujäämise lugu Saddam Husseini valitsusajal"

Huvist Iraagi ja iraaklaste tegeliku eluolu vastu otsustas Jean Sasson külastada 1998. aasta suvel Iraaki. Iraagis soovis ta leida endale naistõlki, sest teadis, et araabia mehe kuuldes ei räägiks ükski araablanna temaga avameelselt. Nii ta kohtuski ta tõlgi Mayada al-ʻAskariga. Jeanist ja Mayadast said peagi sõbrad, kes pidasid tihedalt ühendust. "Aasta pärast meie esimest kohtumist jäi Mayada kadunuks. Tema kodutelefon ei vastanud. Mu kirjadele ei tulnud vastust. Just siis, kui hakkasin meelt heitma, Mayada helistas. Ta oli kodus Bagdadis ja ütles, et oli olnud puuris, see tähendab vanglas. Targu ei hakanud ma lähemalt pärima. Alles pärast seda, kui ta oli Jordaaniasse põgenenud, sain teada tema vahistamise, piinamise ja põgenemise loo. Pärast Mayada arreteerimist alanud sündmusteahel sai selle raamatu kirjutamise tõukeks." Iraagi ühe väärikama ja lugupeetuma perekonna liige Mayada al-ʻAskari kasvas luksuses ja käis läbi kuninglikust soost isikutega. Mayada sugup

Epp Petrone "Kas süda on ümmargune"

Epp Petrone on endale praeguseks nime teinud paljude raamatutega. Kõige tuntum on nendest "Minu Ameerika" I ja II osa, kuid ka lasteraamatud ja artiklid ajakirjades pole vähem olulised. Suvel ilmus reisiraamatu "Kas süda on ümmargune" I osa. Selle romaani pealkiri võiks vabalt olla ka "Minu maailm", kuna ta rändab tõesti peaaegu kogu maailmas. Epp hüppab turvalisest elust täielikku tundmatusse ja läheb koos väga erilise ja imeliku inimesega, ehtekaupmehe, "metsjeesuse" Harryga laia maailma. Oma rännakutel koos Harryga kohtus ta väga paljude huvitavate inimestega, kes teda mõjutasid ja kujundasid. Kümme aastat hiljem läheb ta koos oma mehe ja kahe lapsega uuesti samadesse kohtadesse, kohtub samade inimestega, kes tema jaoks sel kaugel ajal olulised olid. Oma jutustustes on Petrone väga aus ja avameelne. "Pean olema aus ja rääkima ära selle loo, millest ükski mu varasem artikkel ei räägi. Miks ja kuidas ma neil reisidel käisin? Võib-oll

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"

Uus teos tuntud ulmekirjanikult Indrek Harglalt, kes on tuntud Frenchi ja Koulu lugudega. Seekord tegu esimese eesti gooti kriminaalromaaniga, mis viib meid keskaega ja iidsesse Tallinnasse, aastasse 1409, kus toimetavad ordumehed, raehärrad, dominikaani mungad ja linnadaamid ning veriseid kuritegusid uurib apteeker Melchior Wakenstede. Raamat on suhteliselt täpne ajalooliste faktide ja ehitiste osas, samas tegu ikkagi väljamõeldise ja klassikalise sünge ja õudsa kriminaalromaaniga. Tegu sarja esimese raamatuga. Tulevikus plaanib autor tuua peategelaseks Melchiori poja. Soovitab Riina Griffel

Slash, Anthony Bozza "Slash"

Kaasakiskuv ja haarav elulooraamat, mille autoriteks on Slash (kodanikunimega Saul Hudson) koos kunagise Rolling Stone'i ajakirjaniku Anthony Bozzaga. See on lugu ühest maailma parimast kitarristist, tema elu alates lapsepõlvest, tema esimesest bändist Slash Snakepitist, jätkates raju ajaga koos Guns N'Rosesiga kuni Slashi uue bändini Velvet Revolverini. Andeka muusiku elu on kirjeldatud kerge eneseirooniaga, ausalt ja naljakalt. Kuigi selle rock'n'rolli legendi elu on olnud täis probleeme suhetega, narkootikumidega ja kohtuasjadega, on Slash tulnud alati kõigest edukalt välja ja selles raamatus jagab ta oma hullumeelset ja metsikut elu meiega. Soovitab Riina Griffel

Sarah Forsyth "Orjaplika"

Tammerraamat, 2010 Raamat on tõsielust. Saraht kuritarvitati kodus ja ka lastekodus. Peale internatkooli püüab Sarah oma eluga järje peale saada. Ta astub kolledžisse, et saada diplom, mis annab õiguse töötada lasteaias. Elades pärast purunenud suhet ema juures, leiab Sarah ajalehest kuulutuse: "Pakutakse tööd kasvatajale lasteaias välismaal. Võimalik elamispind. telefoni nr" Ema küll ei usaldanud seda tööpakkumist. Sarah oli sel ajal 19. aastane ja tahtis ellu muutust. Ta helistab antud numbril ja saab töökoha Amsterdami. Kohtumine Sallyga toimub Schipholi lennujaamas. "Võib-olla varjutas äkiline kergendustunne teise silmapilkse reaktsiooni, mis mul peast läbi käis: see naine pole mingi lasteaiakasvataja! Taipasin seda esimesest pilgust. Sally kandis väga lühikest ja liibuvat musta seelikut, pika säärega musti nahksaapaid ja pikka musta nahkjopet. Lasteaiakasvatajad nii riides ei käi... See, kuidas ta rääkis - väga kiiresti, nagu oleks ta ülierutatud või väga

Nele Siplane "Egiptimaa. Eestlanna elu loori varjus"

Tallinn : Eesti Ajalehed, 2010 Raamat annab üsnagi põhjaliku ülevaate egiptlaste igapäevaelust, nende traditsioonidest ja harjumustest. See kõik on kirja pandud sügava poolehoiuga selle meile kauge maa inimeste vastu. Raamatu autor näitab, et elu moslemite hulgas ei olegi alati nii troostitu, kui üsna paljudest sellelaadsetest kirjutistest oleme lugenud. Ta ise ütleb raamatu kirjutamise eesmärgi kohta, et see on "lootus, et ühe tavalise inimese elukildude abil muutub meie kõigi ühine maailm ehk veidigi tolerantsemaks, mõistvamaks ning kummutab eelarvamused ja müüdid". Autori sõnul on see "lugu ühe tavalise eesti tüdruku eneseotsinutest ja unistuste täitumisest, igapäevasest elust ja eluliselt olulisest, aga niisamuti on see lugu iga teise keskmise egiptlase, aga ka moslemi... elust". Soovitan lugeda! Aili

Schapelle Corby ja Kathryn Bonella "Elu ilma homseta"

Raamatu autor, Kathryn Bonella, puutus esimest korda Schapelle Corby juhtumiga kokku Austraalia uudistesaate "60 minutit" produtsendina. Raamatu kirjutamiseks elas Kathryn kümme kuud Balil. Nad veetsid koos pikki tunde Kerobokani külastusalal, vesteldes ja raamatu peatükke viimistledes. Schapelle pidas päevikut ja kirjutas sinna sellest, millest kõnelda oli liiga valus. Raamat on tõsielust. Schapelle Corby läheb Austraaliast, pere ja sõpradega, õe sünnipäevale ja puhkusele Bali saarele. Kuna otselennu piletid olid kõik välja müüdud, pidid nad reisima ümberistumisega Sidneys. Äralennu hommikul nöökis ta veel sõbrannat, Katrinat, et ta oma pagasi lukustas. Schapelle põrgu algab kui ta 2004. aasta 8. oktoobril Ngurah Rai lennujaamas lennukilt maha tuleb ja tollikontrolli läheb. Schapelle jättis tähele panemata hoiatavad märguanded oma lainelaua koti juures. Koti kanderihm oli katki lõigatud ja kaks lukukelku olid keskele veetud kuigi tema tõmbas need alati vasakusse ser

Lagle Parek "Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan"

Kunst, Tallinn, 2010 Lagle Parek alustab oma mälestuste raamatut ridadega: "Mul polnud mitte mõtteski kirjutada raamatut oma elust. Kuid ühel heal päeval tulid kirjastuse "Kunst" inimesed, et kas ma ei tahaks oma eulugu kirja panna. Ja lasksingi ennast nakatada. Minu sisemine rahu oli läinud ja ma jäin nõusse. Ilmselt ilmutas end ka minus peidus olev edevuse paharet. Aasta oli 2007." Tänu sellele saame me osa tema muljeterohkest elust. Raamatus on mälestusi lapsepõlvest, kooliajast, elust patareis, poliitvangide elust väikeses tsoonis, muudatuste ajast Eestis. Raamat lõpeb Lagle Pareki eluga Pirita kloostris. Et elu väikeses tsoonis oleks talutavam leiti väikseid asju, millest rõõmu tunda. Olgu see või kass Njurka. Read raamatust: "Kahtlemata oli väga tähtis elanik meie tsoonis ka kass Njurka, kes oli seal istunud kauem kui meie, ta arvati olevat oma viisteist aastat vana, eluaegne istuja. Njurka oli meil majanduslikult kõige sõltumatum, tal oli ala

João Lopes Marques "Minu ilus eksiil Eestis"

AS Ajalehed ja João Marques, 2010 João Lopes Marques on vabakutseline ajakirjanik ja stsenarist ning teeb koostööd Portugali suuremate meediaväljaannete ja riigitelevisiooniga. Sündinud 1971. aasta augustis Lissabonis. Oma ajakirjanikukarjääri alustas ta 1995. aastal lühiuudistega Põhja-Iirimaast. Kolm aastat tagasi hakkas ta Eesti Ekspressi iganädalasi kolumne kirjutama. Enne Eestisse maandumist 2006. aastal oli Marques maailmarändur, kes reisis ringi Austraaliast Honduraseni, Brasiiliast Indiani, Guinea-Bissaust või Sansibarist rääkimata, kirjutades lugusid Portugali ajakirjadesse elust eri paikades talle omases pehmelt sarkastilis-humoristlikus võtmes. Oma eessõnas João Lopes Marquesi raamatule "Minu ilus eksiil Eestis" kirjutab Askur Alas: "Minu hinnangul on João lood meile vajalikud sellepärast, et nad pakuvad värskendava kõrvaltvaataja pilgu meie väiksele konnatiigile. Tema arutlused on justkui peegel, kust me näeme iseennast ja oma tegemisi - nii nagu m

Signe Vesso, Kaupo Saue "Õnnelik meeskond"

Äripäev, 2008 Pikaajalise meeskondade koolitamise kogemusega autorid räägivad lihtsalt ja inimlikult meeskonnatöö olemusest, toovad näiteid erinevatest kriisidest ja annavad juhiseid, mida ühes või teises olukorras ette võtta. Autorite koostöö väga paljude meeskondadega on näidanud, et saavutuste, edu ja õnnelikkuse võtmed on juhi käes. Kuna juhil on oma meeskonnaliikmete üle mõjujõud ehk võim, siis tema emotsionaalsed seisundid mõjutavad tugevalt meeskonda. Autorite tähelepanekul saavutavad tunduvalt paremaid tulemusi need juhid, kes väljendavad oma meeskonnaliikmete suhtes rohkem sooje tundeid ja hoolivust. Enamasti teebki inimesi õnnetuks meeskonnajuhi käitumine – arusaamatu juhtimine ja külmad suhted. Samuti teevad õnnetuks halvad meeskonnasisesed suhted. Kui aga meeskonnas pöörata tähelepanu vaid suhete parandamisele, ei tee see veel inimesi õnnelikuks, pigem vähendab see õnnetust. Tõeliselt õnnelikuks teeb inimesi koosloomine, arenemine, eesmärkide saavutamine ning tunnu

Yasmina Khadra "Plahvatus"

Pegasus, 2010 Yasmina Khadra (tõlkes roheline jasmiin) on 1955. aastal sündinud Alžeeria kirjaniku Mohammed Moulessehouli kirjanikunimi. Endine Alžeeria sõjaväe ohvitser võttis endale pseudonüümiks oma naise nime, et vältida sõjaväelist tsensuuri. 2001. aastal läks ta erru ja asus elama Prantsusmaale. Tema romaanid räägivad sageli tema sünnimaad laastavast usulisest fanatismist ja võimuvõitlusest, samuti Lääne ja Ida suhetest. See romaan uurib sellist julma kaasaegset nähtust nagu enesetapu-pommitajad. Raamatu peategelane ja loo jutustaja on Araabia päritolu doktor Amin Žaafari, kes on naturalisatsiooni korras saanud Iisraeli kodakondsuse ja töötab Tel-Avivi haiglas kirurgina. Kasvanud üles beduiini perekonna tagasihoidlikes tingimustes, igasuguste eelarvamuste kiuste lõpetanud kõrgkooli kursuse parimana ja saanud tunnustatud ja lugupeetud kirurgiks. Lugu saab alguse terrorirünnakust ühes haigla läheduses olevas restoranis, milles toimunud plahvatuse tagajärjel saab surma ja h

"Kultaste saaga"

Tallinn : Tammerraamat, 2010 Sisaldab: Lembit Lauri intervjuu Nikolai Kultasega "Nikolai Kultase elujutustus", mis tehtud Eesti Raadio saatele "Kirjutamata memuaare" 1988. a ja ilmunud raamatuna 1991. a. Nikolai Kultase tütre Kristi Kultas-Ilinsky elujutustuse "Nii nagu see oli", ilmunud algselt inglise keeles. Tallinna esinduskohviku Kultas omaniku Nikolai Kultase ja tema tütre mälestused on ühe perekonna lugu, teekond läbi ränkade ja keeruliste aastate. Nikolai Kultas sündis 1908. a Rakveres, kus tema isa pidas pagari ametit. Õppis Hans Kubu eragümnaasiumis, Tallinna Reaalkoolis, Brno Tehnikaülikoolis Tšehhimaal ja ühe aasta Tartu Ülikoolis, mis jäi aga majanduslikel põhjustel pooleli. 1932.-1936. oli Tartus kohviku, kino ja mitme muu ettevõtte omaniku Johannes Paabo juures ärijuhiks. 1937. a avas aga ise kohviku Tallinnas Vabaduse platsil. Kahjuks, sai ta selle omanik olla lühikest aega. Kohvik natsionaliseeriti nõukogude võimu poolt ja Kul

Ain Jürisson "Draamateatri raamat: teatrist ja teatriperest aegade voolus"

Tallinn, 2010 Eesti Draamateatri kauaaegne lavastusala juhataja (aastatel 1981-2005) ja näitleja (1958-1981) Ain Jürisson - mees, kes on mänginud ja lavakujundust ette valmistanud Ilmar Tammuri, Voldemar Panso, Mikk Mikiveri, Mati Undi, Evald Hermaküla, Priit Pedajase, Hendrik Toompere jpt lavastustele, teatrit teinud koos mitme näitlejate- ja teatrikunstnike põlvkonnaga, üle elanud kümme teatrijuhti, hääle andnud sadadele multifilmitegelastele – on kokku pannud ülevaatliku raamatu oma koduteatri ajaloost ja inimestest seal sees. Eessõnas kirjutab autor: "See raamatuke ei pretendeeri absoluutsele ajaloolisele tõele, kuid faktid ja daatumid on võimalikult täpsed. ... Siinne on minu pilt, minu poole sajandi kogemustest vormitud pilt lava pealt ja lava tagant, tegelaste toast ja töökodadest. Kirjutatu ei kujuta endast otseselt Draamateatri ajalugu, kummatigi ei saa sellest mööda, meenutades inimesi, kes seda ajalugu teinud, kelle loomingu mõjuväli ulatub tänasesse päeva ja on

Margus Karu "Nullpunkt"

Pegasus, 2010 Margus Karu sündis 1984. aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirežii erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan "Nullpunkt". Üle kõige on tegemist romaaniga tänapäeva koolinoorte elust. Raamat räägib koolipoiss Johannese probleemidest ja eelkõige tema probleemsest kodust. Peategelasel õnnestub end kuidagi sisse rääkida ühte Tallinna eliitkooli, kuid avastab peagi, et on sattunud klassikaaslaste põlu alla. Asjad lähevad ka kodus halvemaks ning varsti ei olegi enam mitte kuskile langeda. Raamatukangelane üritab hakata õnnetusest välja rabelema ning koostab kindla skeemi, kuidas asjad tagasi õigesse ritta seada. Ideaalne raamat kõigile, kuid usun, et sihtgrupp on teismelised. Raamat säilitab kogu kestvuse ajal piisava keerukuse, kuid samas ei ole teda raske lugeda. Tõsiselt hea ja mõtlemapanev raamat. Sarnased r

Simon Sebag Montefiore "Sašenka"

Varrak, 2010 Romaan käsitleb ühe rikka Peterburi juudi suguvõsa kolme põlvkonna lugu. I osa. Peterburi, 1916 Aleksandra Samuilovna Zeitlina on 16 aastane Smolnõi Aadlineidude Instituudi õpilane. Oma veendumustelt on ta tõsiusklik bolševik. Onu Mendel, kes on asumiselt põgenenud, kasutab Sašat käskjala-sidemehena, lendlehtede levitajana. Noore neiu esimene arreteerimine lõppeb siiski tänu isa, parun Zeitlini, kasulikele tutvustele õnnelikult aga ei muuda Saša veendumusi. II osas. Moskva, 1939 Saša on abielus kaasvõitleja Vanja Palitsõniga ja nende peres kasvab 2 last – kolme ja poole aastane poeg Carlo, õige nimega Karlmarx ja viie aastane tütar Volja, keda kutsutakse hellitavalt Lumehelbekeseks. Venemaal valitseb olukord kus kedagi ei saa usaldada, parimast sõbrast võib saada alatu pealekaebaja. Ka Saša ja Vanja arreteeritakse, lapsed jõutakse siiski päästa ning saata kaugele lastekodusse, kus nad hiljem lapsendatakse. III osa. Kaukaasia. London. Moskva, 1994 Londoni

Reet Made "Lapsepõlve radadel: 32 tähendusrikast kasvamise lugu"

Tallinn : Menu Kirjastus, 2010 Raamat sisaldab Eesti Raadio saate "Päevatee" rubriigis "Lapsepõlvelood" kõlanud lapsepõlvemeenutusi Eesti tuntud kirjanikelt, muusikutelt, näitlejatelt, sportlastelt, teadlastelt, poliitikutelt. Intervjueerija ja raamatu koostaja Reet Made kirjutab saatesõnas: "Lapsepõlv on me läte, tõeline aardelaegas ja pagas, kust saame tohutult palju vajalikku ja hindamatut kaasa oma eluteele. Nii on ka huvitav teada, kuidas kulges lapsepõlv tänapäeva tuntud ja tunnustatud inimestel... Mida väärtuslikku nemad oma vanematekodust, koolist, sõprade ringist ühes võtsid? Kuidas neid mõjutasid olulised sündmused ja suhted? Mida nad ammutasid oma lättest, et neist said just sellised, keda nüüd teame-tunneme, kelle tegevust hindame?" Raamatus on oma lapsepõlve ja kooliaastaid meenutamas erinevas vanuses inimesed. Vanim neist Ferdinand Veike, noorim Liisi Koikson. Sinna vahele mahuvad veel 30 tuntud inimese mõtteretked lapsepõlveaastaiss

Tõnn Sarv "Peksta ja kallistada: arvamuslugusid Eestist ja eestlastest"

Eesti Ajalehed 2010 Pealkiri ütleb täpselt ära, millise raamatuga on antud juhul tegemist. Näiteks mõned pealkirjad: Arglik rahvas; Joomahaigete maa; Eesti mainest jne... Raamatu tagakaanel on kirjas: Tõnn Sarv ei ole tavaline eestlane. Võib-olla varem oli, aga pärast seda kui ta Taimaale elama sattus, näeb ta Eesti elu mõnevõrra teistmoodi. Kaugelt Taimaalt, kus - nagu ta ise tunnistab – inimesed suure osa ajast ei teegi suurt midagi, vaid tunnevad elust rõõmu, paistab eestlaste pidev sagimine-trügimine, materialismikultusele orienteeritus hoopis teistmoodi. Autor peaks teadma, mida ta räägib, sest on elu vaadanud mitme nurga alt. Ta on olnud õpetaja, Muinsuskaitseliikumise aktivist ja avaliku elu tegelane, raamatukaupmees, ärimees... Lõpuks eemalseisja eluviis Taimaal. Midagi head siinsest elust tal kirjutada ei ole. Paljud suhtumised, millega ise harjunud oleme, on tegelikult veidrad. Mõnikord ei tee paha elule laiemalt vaadata, mitte ainult enda kitsa mätta otsas püsida.

Tiina Rekand "Krimmi päevik: õpetajapreili juhtumused stepikülas"

Tänapäev, 2010 Autor on sündinud 11. märtsil 1985 Tartus. Koolitee: Mooste põhikool (2000), Tartu Descartes’i lütseum (2003), Tallinna Ülikool 2006, jätkab magistriõppes. Töötanud suvereporterina Postimehes; 2006–2007 vabatahtlikuna Rootsis; 2007–2008 Postimehe reporter; 2008 septembrist eesti keele õpetaja Krimmis. EALLi noore ajakirjaniku preemia 2007. a eest. Keeled: inglise (heal tasemel), rootsi, vene (kesktase), prantsuse, hispaania, saksa, soome (algtase). Harrastus: tegevus noorteorganisatsioonides, ujumine, jalgrattasõit, käsitöö, fotograafia. Ise on ta ennast kirjeldanud järgmiselt: olen salapärane, kohusetundlik, veider, romantiku hingega tegelane, vahel ka naljakas ning haledalt kohmakas. Mulle meeldib: ploomimahl, sügise ja talve vaheline aastaaeg, sinine värv, lugeda, jutte kirjutada, käsitööd teha, pildistada, pannkoogid, karamelli-hapukoorekook, vaikne muusika, jalgrattaga sõita. 2008. aasta augustis sõitis Krimmi sisemaale Aleksandrovka Keskkooli ees

Deborah Schneebeli-Morrell "Aiaviljad pisipinnal: kottides, pottides, ämbrites, kastides ja kaussides"

Maalehe Raamat 2010, raamat on ilmunud sarjas "Rõõm ise teha". Aed pakub toitu kõigile meeltele. Eri värvid, lõhnad, vormid, muld sõrmede all ja värske saagi mekkimine inspireerib, lõõgastab ja annab jõudu. Üha enam hakatakse huvi tundma, kust on pärit meie toit. Oleme mõistnud, et parem on süüa kohalikke köögivilju, kui neid, mis on jõudnud poelettidele läbides tuhandeid kilomeetreid. Leidub palju neid, kes eelistavad elada loodussäästlikult ning loodussõbralikult. Seetõttu on mõttekas proovida ise kasvatada endale kasvõi veidi värsket, omamata selleks suuri pindalasid maad. Lõõgastav aialapp mahub isegi tillukesele rõdule. Seega, kui soovid kindel olla, et sinu saak on mürgivaba, kasvata ise. Lilleilu ja saagi oma kätega kasvatamine pakub õnnestumisrõõmu ja võimalust argiaskeldustset aeg maha võtta. Ilusad ja terved taimed, puhas elukeskkond ja loodusvara säästlik kasutamine on tänapäeva aiatrend. Taime kasvamine on looduslik protsess, sinu roll on vaid sellele kaasa a

Chapelle Corby, Kathryn Bonella "Elu ilma homseta"

Tammerraamat, 2010 Hea lugeja, see kõik oleks võinud juhtuda ka sinuga või sinu lähedastega. Chapelle sõidab koos vennaga troopikasaarele, lootes seal kaks nädalat surfates lõõgastuda. Lennujaama pagasikontrollis avastatakse tema lainelaua kotist 4,2 kg kanepit. Riigis, kus narkokuritegude karistused on ühed karmimad, mõistetakse Chapellele 20 aastat vangistust. Mingit põhjalikku juurdlust ei toimu, arvestamata jäetakse kaasvangi tunnistused tegelike narkokullerite kohta. Chapelle ainuke süü seisneb selles, et ta ei lukustanud enne lendu oma pagasit, tehes sellega narkokullerite elu lihtsamaks. Mingil ajal, peale esmast pagasikontroll, sokutati kanep tema kotti. Kes ja millal seda tegi on siiani teadmata st. tegelik kurjategija siiani karistamata. Vaatamata laiaulatuslikule meediakärale, ei ole keegi Chapellet lõpuni kuulanud. Nüüd kirjutabki ta selles raamatus oma loo, kuidas unelmate puhkusest saab košmaarne õudusunenägu ja seda 20 aastaks. Tänu perekonna toetusele on ta suu

Eesti helisalvestised 1939 / Estonian Sound Recordings 1939

304-leheküljeline eesti- ja inglise keeles, tavaformaadis, kõvas köites raamat, millega kaasas 12 CD. 1930ndate aastate teisel poolel tekkis Eestis huvi omamaise muusika kaasaaitamisele riiklikul tasemel. Saatkonnad soovisid omada heliplaate, mida mängida riiklikel tähtpäevadel ning ka jagada saatkondade kaudu eesti kultuurist huvitatutele. Kogumikus sisalduvat sooviti mängida nii oma- kui ka välismaistes raadiojaamades. Eesti Riigi Ringhääling korraldas suure heliplaadistusaktsiooni ja salvestamine leidis aset maikuus 1939, tehnilise poole eest vastutas suurkontsern Gramophone Company ning helisalvestusaparatuur ja tehnikud olid pärit Taanist. Kuu aja jooksul jõuti salvestada parim osa meie tolleaegsest muusikakultuurist, mis kahjuks jäi sõja puhkemise tõttu tootmisse minemata. 2004. aastal selgus, et Taani Rahvusraamatukogu heliarhiivis on säilinud Tallinnas tehtud eesti muusika helisalvestiste matriitsid ja sündis ühisprojekt, mille eesmärgiks need salvestised kuulajateni tuua.

Carsten Gerlitz "Chor in der Schule: pop ballads"

Ballaadid oma hingestatuse ja meloodiliste tekstidega kuuluvad vaieldamatult popmuusikute lemmikute hulka. Ballaade on esitanud nii keskaegsed õuelaulikud kui tänapäeva staarid. Selles kogumikus sisaldub valik noorte heliloojate tuntuks lauldud ballaadidest, mis on seatud kolmehäälseks just koolikooride taset arvestades. Laulikus leidub ka info iga laulu ja selle looja kohta. Kogumik sisaldab järgmiseid laule: "Just The Two Of Us", "Hey There Delilah", "Right Here Waiting For You", "Mad World", "Take My Breath Away". Kaasas on CD. Rita Tammetalu, raamatukoguhoidja

"The Novello Primary Chorals: easy ABBA"

Koorimuusika on eestlaste hulgas ajast-aega populaarne olnud. Kui vahepeal kippuski koorilauljate seltskond liiga hallipäiseks muutuma, siis uue hoo kooritegevusele ja uute kollektiivide tekkimiselelgi andis ETV muusikaline meelelahutusmäng "Laululahing". Esitatud laulude popmuusikalik kõla ning showelemendid on paljudes koorides elevust tekitanud ning sundinud koorijuhte senist repertuaarivalikut natukene muutma ja täiendama. Valiku lihtsustamiseks on muusikatuppa jõudnud uus koorinootide kogumik: "The Novello Primary Chorals: Easy ABBA". Kogumik sisaldab koorile või ansamblile mõeldud, kahehäälses seades, populaarseid ABBA laule: "Dancing Queen", "I Have A Dream", "Mamma Mia", "Super Trouper", "Thank You For The Music", "Waterloo", "The Winner Takes It All". Kaasas on ka CD. Rita Tammetalu, raamatukoguhoidja

M.M. Aronovich "Valge kassi maja"

Raamatu autor Pärnumaalt pärit Mara Maret Aronovich (1945) elab Ameerikas, kuhu ta jõudis Eestist Itaalia pagulaslaagri kaudu aastal 1982. Meil on temalt ilmunud 3 raamatut: "Õnnega koos" (1999), "Tagasikäiguga edasi" (2006) ja "Valge kassi maja" (2010). Raamatu peategelane Laura on lapsepõlves vanematega Ameerikasse elama asunud. Nüüd, kahekümnendates eluaastates tundub aga elu olevat ummikusse jooksnud: õpingud ei vasta tema vajadustele ja ootustele, mistõttu ei suuda ta leida oma kohta elus ning armastatu jätab teda päevapealt maha ilma selgitusteta või õigemini väga segaste selgitustega. Nii otsustab neiu oma elus uue lehekülje pöörata ja teha seda Eestis, oma lapsepõlvemaal. Elu- ja töökoha leidmine läheb siin libedalt, isegi liiga libedalt. Kohe tekivad ka uued tutvused nii pereringist kui väljaspoolt. Sümpaatse tüübi Pärdiga ajalehe toimetusest tekib kohe hea klapp ja viimane kaasab ta oma kriminaalse taustaga uurimistesse. Bussiga tööle ja k