Alan Bennett "Tema Majesteet lugeja"

Kuninganna koerad leiavad Westminsteri linnaosa rändraamatukogu. Kuninganna laenutab viisakusest ühe raamatu. Ja ta hakkab lugema, tõeliselt lugema. Üks raamat viib teiseni ja nii see jätkub. Lugemine on väga tore, aga igapäevane rutiin segab ja võtab kallihinnalist aega.

Katkend raamatust:

"Need rännakud õnnestusid nüüd mingis mõttes isegi paremini kui varem, kuna isik, kelle ümber see kõik keerles, ei tõstnud üldiselt nina raamatust. Ta istus Buckinghami palee ees autosse ja väljus Windsoris, ilma et oleks korrakski lahkunud kapten Crouchbacki ja Kreeka evakueerimise juurest. Ta lendas õnnelikult Sotimaale Tristam Shandy seltskonnas, ja kui ta temast tüdis, oli Trollope tal alati käeulatuses. Tänu neile oli ta nüüd leplik ja vähenõudlik reisija. Tõsi, ta ei olnud nüüd alati enam nii täpne kui varem ja õues võis üsna sageli näha varikatuse all ootavat autot, tagaistmel üha pahuramaks muutuv hertsog. Kui aga kuninganna lõpuks kiirustades autosse istus, ei olnud ta iialgi pahur, sest lõpuks oli tal tema raamat."

Esmakordselt mõistab Tema Majesteet, mida tähendab väljend "raamatute vabariik".

Sellel lool on palju väikesi käänakuid, isiklikku arengut ja maitsete muutumist. Autor on säilitanud peenetundelisuse ja aupaklikkuse ning lõbustab meid hea inglise huumoriga.

See raamat ülistab raamatuid ja lugemist. Samuti aitab ta mõista lugemise sügavamat olemust.

Nii Lugeja kui Vibaliku Nooruki areng on üllatava lõpuga.

"Ja talle tuli pähe (nagu ta selle järgmisel päeval üles kirjutas), et lugemine on muuhulgas ka lihas ja ta oli seda nähtavasti vahepeal arendanud. Nüüd võis ta seda romaani lugeda kergesti ja suure naudinguga, naerdes märkuste peale, mida ta varem ei olnud üldse tähele pannud."

Soovitab Margit