Ave Taaveti raamat "Kasukas" on üks suurepärane võimalus, kuidas tõsta natukenegi oma meeleolu ja kas või korrakski välja saada hullumeelsest negatiivsest inforuumist. Kogumikus on 14 lühilugu, mis inspireeritud igapäevaelust ja eesti mütoloogiast.
Taaveti muljetavaldav ja rikas keelekasutus ning huumor on need, mis selle jutukogu nii nauditavaks muudavad. Sõnaveebist otsisin abi, kui jäin hätta vähemkasutatud sõnade tähendustega nagu aakrik, vihur, luupatak ja boreaalne, suu ajasid muigvele tähemängulised trakt ja advokaado, silma jäid veel kujundlikud distantsupidu, kilulinn ja eriliselt inetu uudissõna kootsing.
Mõtteid lemmiklugude kohta:
"Kasukas"- Mõni ese võib tõesti taasluua sideme põlvkondade vahele ja panna nooremad inimesed tundma huvi enda esivanemate vastu.
"Kuller"- Boldi ja Woldi ühiskonnas tahab inimene kõike saada kiiresti, ilma vaevata ja valik peab olema suur- tarbimisühiskond orjastab.
"Konsultatsioon"- Tänapäeval on karjäärimuutuse tegemine iseenesest mõistetav ja miks ei võiks seda teha, siis ka luupainaja, kes uutmoodi teenusepakkujana saab inimestele endiselt soovimatut sisendit anda.
"Avokaado"- Palju kajastust leidev teema, kus välismaiste finantspettuste ohvriks langemine ja kiire rikastumise unelm muudab inimesed arutult ettevaatamatuteks, kuigi finantsguru võib tegelikult anda vaid rasva ja kiudaineid.
"Ahjualune"- Kuna autor ise on Hugo Treffneri gümnaasiumi vilistlane, siis võib-olla oli idee aluseks Treffneri mitte just kõige kaunimakõlalisem saksapärane liignimi või hoopis see, et traditsioonidega koolikeskkonnas põrkuvad kaasaegsed ja vanad väärtused.
Kommentaarid
Postita kommentaar