Mari Tammar "Hundihüüdja"

 

Pärimuslugudele ja tänapäevastele suhtekeerdudele üles ehitatud lugu, mis kantud nii lapsepõlvetraumadest ja suutmatusest lahti lasta hirmust kogukonna vaenulikkuse ees, kui süütundest valikute pärast, kus töö saavutas võidu armastuse üle.

Kadri on pärit metsatalust, mida on läbi aegade päritud ainult naisliini pidi ja räägiti, et neil kõigil olevat side huntidega. Nõia kuulsusega vanaema ja traagilise saatusega ema tegid temast kiusamisobjekti ka täiskasvanute poolt. „Peaaegu nagu tavaline laps“ ütles talle isegi õpetaja. Täiskasvanuna kodutallu naastes püüab ta hoolega varjata, et on see sama „hundilaps“. 

Artur on folklorist ja ajakirjanik, kelle armastatu põdes skisofreeniat, ja selle asemel, et teda aidata, mattis ta ennast töösse ja lasi naisel hullumajas hääbuda. Leides Kadri raamatu hundihüüdjast, tundis ta sellega sidet ja otsustas autori  üles otsida. Nii, nagu Kadri aitab Arturil selgust saada oma painajatest ja leida lõpuks hingerahu, nii aitab Artur naisel üle saada hirmust külaeitede sajatuste ja hukkamõistu ees ning kohtuda jälle oma hingehundiga.

Väga ilusas keeles ja põhjamaa rahvaste muinasjuttudega põimitud lugu on nauditav lugemine, mis ühtlasi püüab selgust saada küsimusele: kas ja kellele on 21. sajandil vaja pärimusi.

Tänapäeva kirjastus 2019