Otse põhisisu juurde

Serhi Žadan "Internaat"

 

Isa palvel läheb 35-aastane kooliõpetajast Paša okupeeritud Ida-Ukraina internaatkoolist ära tooma oma 13-aastast õepoega, kelle vagunisaatjast üksikema ei saa kuidagi järele minna. Paša on  haige südamega ja vigase käega invaliid, kes ei taha elult muud, kui et tal lastaks rahulikult oma tööd teha. Ta määratleb ennast sõjavastasena ja  kuigi mees õpetab ukraina keelt, räägib ta väljaspool klassiruumi vene keeles. 
Raamat on teekonnaromaan läbi õõvastava maailmalõpu maastiku ning kokkupuudetest nii vastaste, kui omadega ja omadega, kes on vastased või hoopis vastupidi. Kõiki koledusi nähes ja kogedes ei suuda ka Paša oma apoliitilist vaadet säilitada, vaid kilomeeter-kilomeetri järel toimub tema kui inimese ümber kujunemine. Viimaks tunnistab isegi vennapoeg Saša, et tänu karmidele kogemustele ja nähtud vägivallale on onu mehistunud, tema maailmavaade ning nende omavahelised suhtedki muutunud.
Ei ole kindlasti kerge une-eelne kirjandus, pigem hingekriipiv lugu, mida võimalik manustada väikeste "ampsudena", sest kirjeldused on karmid ja jäävad kummitama.

Kommentaarid